Mida sina teed, et päästa oma laste tulevik?

Mida sina teed, et päästa oma laste tulevik?

Minu vaieldamatult suurimaks mureks on minu laste tulevik.

Teadlaste sõnul ähvardab aina kiiremini eskaleeruv kliimakriis pühkida lisaks miljonitele teistele juba väljasurevatele liikidele meie planeedilt ka inimkonna. Inimliik, nagu ka teised, sõltub oma elukeskkonnast ning see on kadumas kiiremini, kui eales varem.

Viis aastat tagasi mõistsin, et vaid jäätmete sortimisest ja keskkonnasäästlikust tarbimisest on vähe. Minust üksi on vähe.

Et olla tõhus, peab meid olema rohkem ja me peame tegutsema koos ning läbimõeldult. Väljasuremise vältimiseks ja elu võimaldava keskkonna säilitamise nimel liitusin roheliste erakonnaga, kirjutan artikleid, korraldan meeleavaldusi ja petitsioone, allkirjastan teiste omi, otsin uusi liitlasi ja tunnustan võitluskaaslasi, avaldan meelt ja käin esinemas, valin rohelisi ning kandideerin valimistel, räägin inimestega ja ma ei anna alla.

Aga sina?

Read More

Kui märkad, et oled augus, lõpeta kaeva(nda)mine

Kui märkad, et oled augus, lõpeta kaeva(nda)mine

Õnneks pole rohelised enam ainsad, kes tuleviku pärast muretsevad. Kodumaises meedias pole sõnad “kliimamuutus” ja “kliimakriis” enam kontvõõrastena peol, vaid nüüd juba pigem tüütute sugulastena, kes on kutsutud vaid äärmise vajaduse sunnist. Ja see on juba samm edasi.

Vastukaaluks umbusklikele vanahärradele kõlasid näiteks Martin Šmutovi tähelepanekud Rahva Teenrites valitsuse olematu kliimapoliitika osas üsna värskendavalt. 

Kuid millega seletada asjaolu, et keskkonnapoliitika olulisus on tõstatumas alles peale riigikogu- ja Euroopa parlamendi valimisi? Iseenesest pole kliimakriis ju mingi uudis. See on teada juba aastaid, nagu ka ka vajadus kohaliku energiareformi järele, sest riik ei jaksa enam kaua põlevkivisektorit rahva armust üleval pidada. Miks (üksikute eranditega) leheveergudelt ja saatejuhtide huulilt ei kõlanud keskkonnaküsimused märtsis ja mais, kui uks otsustavateks muutusteks avatud oli? Kui ajakirjandusel oli hea võimalus vahendada avalikkusele ülevaatlikku teavet parteide kliimapoliitilistest seisukohtadest, andmaks valijale võimalus teha pädev otsus tuleviku kujundamiseks? 

Read More

Eesti köögi pahupool

Eesti köögi pahupool

Reaktsioonidest võib järeldada, et Riigikontrolli raport šokeerib paljusid kaasmaalasi, kes igapäevast söögikraami oma perele poest usalduslikult soetavad. Kuigi Eestimaa Rohelised on viimased vähemalt 10 aastat tülpimuseni seletanud avaliku halduse ametkondadele ja poliitikutele, et pestitsiidide jäägid toidus ja vees on ohuks meie rahva tervisele, pole ükski neist nimetatutest probleemile oma aega ega sisulist tähelepanu pööranud.

Ma ei hakka ajaloos väga kaugele minema. Alustan 2016. aastal algatatud petitsioonist. Sellele järgnenud sündmustest, milles vähemalt näiliselt otsustavate ametnike ja poliitikute ükskõikset ja isegi patroneerivat suhtumist Eesti inimeste tervise suhtes minu isiklikust seisukohast lausa kuritegelikuks võib nimetada.

2016. aastal tekkis Euroopa Liidus olukord, kus liikmesriikidel oli võimalus mürgise glüfosaadi ehk ühe tuntuima ja laialt levinud pestitsiidi kasutamist piirata. Täpsem küsimus seisnes selles, kas Euroopa Liit pikendab selle mürgise aine kasutusluba 10 aasta võrra või mitte ning see otsus jäi liikmesriikide valitsuste esindajate südametunnistusele.

Eesti ametkond pooldab mürgitamise jätkamist

Petitsioonis pöördusid koos minuga kõigi Riigikogu liikmete, Riigikogu maaelukomisjoni, Maaeluministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse poole veel tervelt kolm inimeste tervist

Read More

Kui ametlikud linnapea allkirjaga kokkulepped ei kehti, siis millised kehtivad? 

Kui ametlikud linnapea allkirjaga kokkulepped ei kehti, siis millised kehtivad? 

Tallinna Linnavalitsuse võimalik taandumine Reidi tee ehitust puudutavast ametlikust kokkuleppest kahandab linnvalitsuse usaldusväärsust.

Kuigi teade Reidi tee võimaliku laiendamise kohta on küll ehmatav, kuid arvestades Toompeal teadusleppe ümber toimuvat, enam mitte nii väga üllatav, sest kui võimu dikteerivate jõudude maailmavaated ei arvesta otsuste tegemisel kaasaegsete teadmistega, toodavad need otsused edu asemel hoopis kaost ja majanduslikku kahju. 

Reidi tee osas linnavalitsus küll viitab avalikustamata uuringule, kuid väidetavalt pole isegi linnaplaneerimisametile ja teistele asjasse puutuvatele ametkondadele salapärast uuringut veel näidatud.

Samas edastas ERR aktuaalne kaamera väidetava uuringu tulemusi kindlas kõneviisis. Mille alusel rahvusringhäälingus kontrollimata väiteid tõepähe esitatakse jääb praegu selgusetuks. Küll aga saab kindlalt väita, et ühtegi nii laiaulatusliku mõjuga otsust ei tohi kaasajal nii kergekäeliselt teha ning Tallinna Linnavalitsuse ja Mererlinna kaitsjate vahel sõlmitud kompromisslahendus kuulub endiselt täitmisele.

Miks Tallinna linnavalitsus kehtivat kokkulepet tegelikult rikkuda tahab, on omaette küsimus. Selge on see, et väidetav autodevoo läbilaskevõime Reidi tee vähendatud projektis ilmneks vaid sel juhul, kui arvutusi tehtaks autostumise kasvu arvestavalt ehk teisisõnu, ei hoiaks linnavalitsus kinni kehivatest strateegiatest autostumist pidurdada, vaid soovib autostumist veelgi enam hoogustada.  Rääkimata kuumasaare efekti võimendamisest ning teistest linnaplaneerimise ja maakasutuse meetmete rakendamisest kliimakriisi ajastul.

Kahjuks jätsid riigikogu valimistel paljud valijad ja valimata jätnud inimesed kogu Eesti saatuse võlgadesse uppuvate betoonerakondade meelevalda. Valimiste järgsetes tõmbetuultes on nähtavasti ka pealinn oma arengus vähikäiku tegemas. Kokkulepped on seatud kahtluse alla ja kaasamise tähe all saavutatud tulemused on nähtavasti teel prügikasti. Ehk toob tulevane nädal rohkem selgust majja.

Siit 80 kilomeetri kaugusel Helsingis said äsja ametisse tervelt kolm rohelist ministrit, mis annab lootust, et taandumine potjomkinlusest ja asfaldilembusest saavad kunagi ka siin pool lahte normaalsuseks.

Read More

Ärge esinege ja hakake tööle härrased!

Ärge esinege ja hakake tööle härrased!

Eile kirjutas mulle üks solvunud ministeeriumi nõunik, kes oli nördinud, et ma ei aplodeerinud tema suurepäraselel ideele lapsi keskkonnakuritegude varjamiseks ära kasutada. Tunnistan, et nõunik Mart Raamatu riigi mastaabis väheambitsioonikad eesmärgid, võivad ju üllad olla.

Kuid tema esindatav ministeerium vaatab pealt, kuidas tapetakse pesades linnupoegi, avatakse uusi põhjavett ja kõigi õhku rikkuva põlevkivi kaevandusi ja RB sõidab üle sadadest metsahektaritest, mis ohustatud liikidele koduks. Antagu mulle ministeeriumi entusasti poolt andeks, aga tegu pole kliimakangelusega, vaid labase rohepesuga. PR kampaaniat, millega ministeeriumi tegevust Eesti looduse hävitamisel rohepesta püütakse, ajab südame pahaks..

Saastamise poolest kuulume Euroopa riikide etteotsa, tänu põlevkivisõltuvusele oleme maailma süsinikumahukamate majandustega riikide hulgas. Värske statistika ütleb, et Eesti saavutas metsaraie mahtudes rekordi.

On äärmiselt kurb tõdeda, et uue keskkonnamistri alluvuses jätkab ministeerium tõenäoliselt senikehtinud reformierakonna ja IRLi poliitikat. Oli väike lootus, et uue, mis sest, et EKRE ministriga, saab kliimakriisi lahendamine tõsisemalt ettevõetud, kudi paraku peab nentima, et riigina oleme jätkuvalt väga kaugel olukorrast, kus ministeerium oma enda tekitatud olukorrale kriitiliselt otsa vaataks ja tegutsema asuks.

Veel püüdis ministeeriumi nõunik mulle naiivselt selgitada Eesti inimeste leigust kliima- ja keskkonnaküsimustes, sest ilmselgelt polnud tal aimugi, et olen sel teemal lausa artikleid kirjutanud.

Huvitav, et nõunik Raamatu väitel, on ministeerium just tema algatusel palganud Kelli Sildaru lageraielanke rohepesema ja propageerima maailmavaadet, mis paneks noori mõtlema oma keskkonnajalajäljele. Nagu oleksid Eesti noored need, kes ei saa või ei taha aru saada, kuhu suunas käimasolev elupaikade hävitamine ja neist sõltuvate liikide väljasuremine kogu inimkonda kiirelt viimas on. Kahju on vaadata, kuidas ministeerium kulutab rahva raha kampaaniatele, millel puudub laiem eesmärk ja sisuline tegevus kliimakriisi pidurdamisel. Ning aina tugevamalt kinnistub seisukoht, et olulised ministeeriumi mutrikesed ei mõista, kui suured hoovad neile tööd andval asutusel- keskkonnaministeeriumil tegelikult on. Need on nii võimsad, et kogu riigi majanduse saaks ümberstruktureerida ja liikuda säilenõtke ökoriigi suunal. Kuid mingil põhjusel ministereium ei kasuta neid võimalusi ja püüab vastutust üksikiskule ja tema tarbimisharjumustele veeretada. Mina rohelisena tahan näha ministeeriumi reaktiivset PÕXITi rakenduskava, toiduraiskamisevastase seaduse jõustamist, kogu Eesti territooriumil linde nende pesitsuse ajal kaitsva raierahu kehtestamist, metsade raiemahtude vähendamist ning keskkonnamistri tulihingelist võitlust kliimakriisi ärahoidmisel. Ministeerium peab ise eeskuju andma läbi reaalsete kliimakriisi ärahoidvate tegude ja ennetamise. Kui on soov noori keskkonna teemadel harida, siis palun jagage rahastust neile ühendustele, kes selle enda kanda on võtnud. Ise aga panustage seadusandluse muudatustesse, töötage läbi nii IPCC kui IPBES raportid ja soovitused ning ideede ammutamiseks vaadake üle kõik metsa- ja põlevkiviteemalised petitsioonid, mis teie sahtlitesse viimaste aasatega kogunenud on. Ärge esinege ja hakake tööle härrased!

Euroopa Parlamendi valimised on e-hääletuseks avatud 22. mail kella 18.00ni

Kui sa ei taha oma häälega või hääletamata jätmisega toetada Trumpi ideoloogiat ülistavaid Isamaa või EKRE kandidaate ja soovid Eestit Euroopasse esindama keskkonnateadlikku, planeedi tervisest ja sellest sõltuvate inimeste tulevikust hooliva kandidaadi poolt, siis on sul valida koguni kolme kandidaadi vahel.

Eestimaa Roheliste esikandidaat on Evelin Ilves numbriga 110, Peep Mardiste numbriga 111 ja ankrukandidaadina mina, Züleyxa Izmailova numbriga 112.

Read More

Reinsalu keskkonnateadmiste laeks on "Naksitrallid"

Reinsalu keskkonnateadmiste laeks on "Naksitrallid"

Eile hommikul jagas Tartu Ülikooli nõukogu esinaine Ruth Oltjer oma facebookis ühiskonnakriitilise lehe The Daily Shit videopostitust, milles kõigile tuntud näitleja ja lavastaja George Clooney kutsub vaatajaid  annetama raha võitluseks rumalate poliitikutega, kes eitades kaasaegse teaduse saavutusi ja kliimamuutuste olemasolu, levitavad massidele valeinformatsiooni ja seavad sellega ohtu kogu inimkonna ellujäämise. 

Lühike video annab ülevaate üle USA kliimaskeptilise presidendi Donald Trumpi suuorgani veerenud pärlitest, mis heidavad tugeva kahtluse varju tema pädevusele ja motiividele maailma ühe suurima riigi juhtimisel. 

Kahjuks ei pidanud järgmise, Trumpiga samaväärse intellektiga geeniuse väljaütlemisi pikalt ootama.  Neid sai nautida juba samal õhtul Tallinna Televisiooni vahendusel, kui eetrisse läks Euroopa Parlamendi kandidaatide debati esimene, terve ühiskonna kõige murettekitavam aruteluteema. 

Selleks oli värskes ÜRO IPBES teadusraportis kirjeldatud käimasolev, inimtegevuse tagajärjel seni kõige ulatuslikum ning kiirem elupaikade ja sellest sõltuvalt ka kõige suurem eluslooduse kadu planeedilt Maa. See seab otseselt ohtu ka inimliigi ellujäämise, kuid raport annab poliitikutele ja teistele otsustajatele katastroofi vältimiseks vajalike muudatuste elluviimiseks praktilisi juhiseid.  

Debatisaate avangu autoriks polnud seekord mitte mõni paljukirutud EKRE kandidaat, vaid oma šovinistlike väljaütlemiste poolest hästi tuntud, kuid oma kehvade töötulemuste poolest justiitsministrina hoopis palju vähem tuntud Urmas Reinsalu (Isamaa), kes taaskord tõestas, kuidas vaatamata olematutele teadmistele, demagoogiavõtete ning populismiga saab kogu saate eetriaega kinni pannes kuldmunana särada.

Meie igapäevast mõttehiilgust anna meile Isamaa

Ja tõepoolest, Reinsalu kõrval kahvatusid isegi betoonerakondade esindajad Erki Savisaar ja Peeter Ernits, kes  on ju samuti kõva jutuga Eesti mehed, kuid kelle teadmistele ja arusasmadele ökosüsteemi kallal toimepandavast barbaarsusest kliimakatastroofi ärahoidmisel loota ei tasuks. 

Avalauses eksponeeris värske Eesti Vabariigi välisminister oma keskkonnateadmisi, refereerides ilmselt üht oma viimast ja kõige rohkem loodusteaduslikku teost meenutavat Eno Raua Naksitrallide lugu….

Saatejuhi küsimusele vastas Reinsalu, et kümned tuhanded ökoloogid, keskkonnateadlased ja kliimaõigluse eestvõitlejad on lihtlabased ökofašistid, kes pesevad ajusid sooviga takistada inimeste ja majanduse “normaalset” arengut. Seejuures eiras Reinsalu kaasaegseid teadussaavutusi ja pööras pea peale isegi tavamõistusele arusaadavaid protsesse - nagu see, et inimesel on oma tegevuse ning pelgalt eksiteerimise tarvis vaja eluvõimaldavat keskkonda ning et ilma keskkonnata lihtsalt pole elu. Ei mesilase, räime, rukilille, pääsukese, ei venelase, hiinlase ega ammugi mitte eestlase oma.  

Mõistliku jutuga lollust ei ravi

Kuigi Roheliste kandidaat- rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnaspetsialist ja muuhulgas 2012–2017 ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis (UNECE) rahvusvahelise arenguabiprogrammi juhina töötanud Peep Mardiste püüdis korduvalt oma konstruktiivuse ja asjakohaste kommentaaridega kastaneid tulest välja tuua, ei piisanud sellest, et puhastada Reinsalu poolt saastatud stuudioõhku. 

Ja kahjuks polnud ka saatejuhtide valdkonnateadmised piisavad,  et kiire suuvärgiga pahurat trolli oskuslikult ohjata.  

Mingil hetkel lõpetas Isamaa erakonna au ja uhkus oma sõnavalangu enesekiitusega,  patsutades end ääretu uhkustundega õlale 500 pagulase Eestist blokeerimise eest, kes tema hinnangul oleksid kindlasti koondunud ja pahategudele asunud. Kirsina tordil tegi Reinsalu maha idee neljanda põlvkonna tuumajaamadest, halvustades seejuures vabadussamba püstitajaid, tuues paralleeli, et kuidas saab riik, mis ei saa isegi samb ehitamisega hakkama, ehitada tuumaenergiajaama. Siinkohal pean ma asjakohase kriitikaga paratamatult nõustuma. Kuid näib, et Reinsalu on unustanud ühe tillukese detaili, nimelt et vabadussamba loomise agitaatoriks ja vastutajaks on tema enda erakond. Elagu Isamaa!

Ärgem heitkem meelt

Õnneks pole taoliste tobupoliitikute võim Eestis enam nii murenematu, kui veel aasta tagasi. Vaikselt on sõna võtmas ja saamas ka Eesti tippteaduskond, kelle esindajaid koos päris paljude noorte kliimaaktivistega samuti eile eetris olnud Rahvusringhäälingu saate “Suud puhtaks” stuudios ühiskonna suurima väljakutse problemaatika vesiselgeks tegid. 

Eesti poliitikas oli eile  sündmusterohke päev. Inimkonna püsimajäämise küsimust saabuva kliimakriisi olukorras tõstatati ka Postimehe Euroopa Parlamendi naiskandidaatide debatil. Selle debatiringi kõige nõrgemateks panustajateks olid taaskord erakond Isamaa Viktoria Ladõnskaja näol, kelle sõnvõtust oli selge, et tema teadmised hetke põletavaimal teemal ei kuulu kaugeltki esinduslike hulka ning samaväärsena paistis silma ka Eesti200  esindaja.  Kes küsimusele, milles paluti välja tuua üks konkreetne meede kliimakatastroofi ärahoidmisele kaasaaitamiseks, vastasid mõlemad, et nemad viskavad prügi prügikasti, jäädes keerulise, riikide toimimist ja kogu majandusmudeli ümberstruktureerimist vajava küsimuse juures üksikisiku vastustuse tasemele. Hoopis teisest puust olid Keskerakonna Yana Toomi, Eestimaa Roheliste Evelin Ilvese ja sotside Marina Kaljurandi märksa adekvaatsemaid ja tänapäeva teadmistega kooskõlalised vastuseid. Need Europaramendi kandidaadid tõstsid esile nii Pariisi kliimaleppest kinnipidamise tähtsust, rahvusvahelise koostöö olulisust ning Eestimaa Roheliste prioriteeti- üleminekut saastavaimalt ja Euroopa süsinikumahukaimalt fosiilenergia tootmiselt, taastuvallikatel baseeruvale puhtale energiatootmisele. 

Eesti teadlaste, keskkonnateadlike noorte ja naispoliitikute kasvav aktiivsus keskkonna teemade tõstatamisel ning ka meedipoolne, kuigi veel üsna visalt edenev, kuid järjest adekvaatsem kajastamine annavad lootust, et Eestiski võib pead tõstma hakata Euroopa kaasaegsemaid riike vallutav kliimpoliitiline reovolutsioon. 

Kes on õiged kandidaadid? 

Siiski peab tõdema, et kõigis neis edukate majandustega riikides, kus aetakse läbimõeldud keskkonna-ja sotsiaalpoliitikat, mis on omavahel täiesti loogilises ja üksteist toetavas seoses, on juhtivatel positsioonidel nii parlamendis,  ministrikohtadel kui ka ettevõtluses suur naiste osakaal. Kui soovime, et ka meie igapäevaelu mõjutavad poliitilised otsused põhineksid suuremas osas teadusele, oleksid tasakaalukad ja suunatud avalike huvide teenimisele, peame ka ise järjest rohkem naiste poolt valima.  

Kui tugineda Postimehe debatis osalenud Marina Kaljuranna öeldule, kus ta tsiteeris eelmiste USA presidendivalimiste ajal auhinnatud näitleja ja keskkonnaaktivisti Susan Sarandoni vastust BBC ajakirjaniku küsimusele, et miks Sarandon ei vali Hillary Clintoni kui Trumpi peamise vastase ja tõenäoliselt USA esimese naispresidendi poolt, kõlas Sarrandoni kuulus vastus nii: ”  Ma ei vali ilmtingimata naist, sest ma ei vali oma vagiinaga.”

Võiks arvata, et maailmakuulus näitleja ei toetandki nendel valimistel naiskandidaati. Kuid Kaljurand jättis mainimata Sarrandoni vastuse väga olulise poole, kus ta tuvtustas põhimõtteid, millele ta oma valikus toetub. Nimelt tunnistas Sarrandon, et valima ei pea mitte kellegi vastu, nagu seda ka Eestis pikalt tehtud on. Vaid hoopis õige naise poolt!. Ja õige polnud selles kontekstis, mitte küsitluste kohaselt Trumpi peamise vastase Clintoni, vaid hoopis Roheliste kandidaadi, füüsiku Jill Steini poolt.  Seda just Steini esindatavast poliitilisest maailmavaatest lähtuvalt, mis ka sisuliselt ja jõuliselt tegeleb kliimakriisi ärahoidmisele suunatud lahenduste rakendamisega globaalsel skaalal, aktiveerides järjest suuremid ühiskonnagruppe omaenese tuleviku ja heaolu peale mõeldes rohelisi poliitikuid valima. 

Euroopa Parlamendi valimised on e-hääletuseks avatud alates homsest kuni 22. mail kella 18.00ni

Kui sa ei taha oma häälega või hääletamata jätmisega toetada Trumpi ideoloogiat ülistavaid Isamaa või EKRE kandidaate ja soovid Eestit Euroopasse esindama keskkonnateadlikku, planeedi tervisest ja sellest sõltuvate inimeste tulevikust hooliva kandidaadi poolt, siis on sul valida koguni kolme kandidaadi vahel.

Eestimaa Roheliste esikandidaat on Evelin Ilves numbriga 110, Peep Mardiste numbriga 111 ja ankrukandidaadina mina, Züleyxa Izmailova numbriga 112.

Read More

Äärmuslik olukord

Äärmuslik olukord

Päev pärast 15 000 teadusartikli põhjal valminud ja ÜRO liikmesriikide poolt kinnitatud IPBES raporti avaldamist vaikib Eesti tegevpoliitik kui haud. Mitte ühtegi sõna uue valitsuse huultelt. Loodetavasti pole põhjuseks järjekordne koduvägivalla juhtum või alkoholi jääknähud roolikeeraja hingeõhus ning asi on lihtsalt selles, et kõik nimetatud osapooled on raporti tulemusest samavõrd šokeeritud kui paljunäinud rohelised. 

 Eestimaa Rohelised reageerisid raportis väljatoodule avaliku teatega, milles avaldati valmisolekut tegutsemiseks eluslooduse hävitamise peatamiseks ja elamisväärse elukeskkonna säilitamiseks ning kutsuti kõiki valitud rahvaesindajaid oma jõudusid tuleviku päästmise nimel koondama.


Keskkonnateema pea sama väheoluline kui sotsiaalkaitsepoliitika 

Üleskutse kangelaslikkusele võib kõlada siin maal pateetiliselt, sest aprillikuine Eurobaromeetri küsitlus, mis uuris liikmesriikide kodanikelt olulisemaid teemasid, mille arutamist Europarlamendi valimistel enim näha soovitakse, näitas, et keskkonnakriisi lahendamise küsimus ei oma Eesti valijate hulgas olulist kohta. 

Eesti valija seisukohast olulisemad teemad 53% vastanute jaoks üllatus-üllatus on majanduskasv, 51%le  immigratsioonipoliitika ja 48% kaitsepolitiika valdkonda. 

Kuigi kõik kolm teemat on keskkonna säilimisest otseselt sõltuvad, on siiski raske uskuda, et küsimusele vastaja seda seost omale teadvustas. 

Küll aga jäi kliimapoliitika Eesti vastaja prioriteetidest väga kaugele- 28% vastanutega veelgi kaugemale kui 30%ga sotsiaalkaitsepoliitika ja 31%ga demokraatiast ja inimõigustest. 

Eesti ei küündi Põhjamaade tasemele

Samas küsitluses avaldus, et paljude teiste Euroopa riikide kodanike jaoks on keskkonnaküsimus asetunud prioriteetide keskmesse. Näiteks sarnaselt mitmete teiste põhjamaa riikidega leiab koguni 79% Rootsi kodanikest, et nende valimiste kõige olulisemaks teemaks on võitlus kliimamuutustega. 

Vastustest võiks ju ekslikult eeldada, et meil on keskkonnaga kõik hästi, aga isegi kõige leigem eestlane peaks mõistma, et planeet Maa on terviklik süsteem ja pole vahet, kas hoida kraadiklaasi vasaku või parema kaenla all, on kehatemperatuur mõlema all täpselt sama.

Seni kõige ulatuslikum ülevaade looduse kiirest hävimisest koondab endas globaalsete kliimamuutuste, liigilise mitmekesisuse ja inimkonna heaolu vahelisi vastastikkuseid mõjusid. Selle järeldused ning sõnum poliitikutele ja üldsusele on selged – inimkonna ellujäämine on planeedi elutagamissüsteemide hävingu ulatuse tagajärjel kriitilises ohus! 

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm kirjutab oma facebooki lehel, et kui asetada kõrvuti eile ilmunud aruanne looduse hävimisest ning IPCC aruanne kliimakriisist, on pilt meie ees seisvatest ohtudest ja võimalustest selge ning et see ei olegi looduskaitseprobleem. 

Helm toob välja, et meie elukeskkonna murenemise põhjused ja tagajärjed on sotsiaalsed ja majanduslikud: "ebavõrdsus, mis teeb vähesed jõukaks ja kogu inimkonna lõputult vaesemaks, hoolimatu ressursiammutamine ja raiskamine, mis võtab meilt endilt ja meie lastelt tuleviku. Ausam, õiglasem ja jätkusuutlikum ressursikasutus, globaalne jätkusuutlik majandus, kogukondade side end ümbritsevate maastikega, agroökoloogilised rakendused põllumajanduses, raiskamise lõpetamine - need hoovad on olemas, tahe neid rakendada peab tulema meilt kõigilt ja jõudma tegudesse" ütleb Helm väga tabavalt. 

Möödapääsmatus loob tahet

Eesti rahvarohkeima omavalitsuse esimese rohelise abilinnapea kogemusest saan kinnitada, et kui kõvasti tahta saab kindla visiooniga juht vajalike muudatuste elluviimisega  kaasmõtlejatest toetava tiimi abil hakkama küll. Meie valitsusliikmetel ei peaks tahtest puudu jääma, sest eesmärgiks on mitte vähem kui terve riigi funktsioneerimiseks vajalike eelduste säilitamine.

Loodetavasti loob kogu planeedi elanikkonna tulevikule karmi hinnagu andnud teaduslik raport soodsa pinnase ka meie inimeste keskkonnateadlikkuse kasvule ja rahvaesindajad saavad oma valijatelt vastava poliitilise tellimuse sisuliseks tegutsemiseks keskkonnapoliitikast sõltuvate otsuste langetamiseks juba üsna pea. 

IPBSi raportis toodud stsenaariumi kõige paremini mõistvad Rohelised, kes muuhulgas toetasid parlamendi erakondi eelmisetel riigikogu valimistel enam kui 60 000 euroga, paluvad valitsusjuhilt Jüri Rataselt otsutavat tegutsemist riigi poliitika senise kursi muutmisel säilenõtke tuleviku suunas. Erakordselt operatiivset reageerimist ootame kõigilt ministritelt, kes vastutavad riiklikult oluliste valdkondade eest, mida looduse hävimise süvenedes globaalsed kriisid aina tugevamalt ähvardavad ja meie riigi julgeolukut igakülgselt ohtu seavad. 

Read More

Rohelised jätkavad võitlust vastutustundliku poliitika eest!

Rohelised jätkavad võitlust vastutustundliku poliitika eest!

Tänan iga inimest, kes rohelistele enda hääle andis, meie nimekirjas kandideeris, enda teadmiste, aja, raha või oskustega meid toetas. Meie vabatahtlikest koosnev organisatsioon on vaid sild ühiskondlike otsustusprotsesside ning Eestimaa looduse, inimeste ja tuleviku vahel – just sinna ongi meie toetajate panus läinud.

Mul on ääretult kahju, et hoolimata kõikide heade inimeste tööst Riigikogu seekord rohelist täiendust ei saanud. Kahju, sest Riigikokku on hädasti vaja vastutustundlikku ja tulevikku vaatavat poliitilist jõudu, mis seisab kogu hingega puhta keskkonna, teaduspõhiste otsuste, puhta südametunnisega poliitikaloome ja kõikide Eesti asukate, nii loomade kui inimeste eest.

Võtmata vastu ühtki kahtlase päritoluga senti, andmata järgi üheski enda põhimõttes, oleme meie nende väärtuste eest seisnud, seda nii valimiste-eelsel kui –järgsel ajal. Ja teeme seda edaspidi. Mitte sellepärast, et väga tahaksime „poliitikaga“ tegeleda – uskuge mind, maailmas on palju muudki, millesse me meelsamini oma energiat panustaksime – vaid sellepärast, et alternatiiv oleks lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas raha, isiklikud ambitsioonid ja vastutustundetu poliitika suuresti meie ühist tulevikku määravad.

Senikaua, kuni ükski poliitiline jõud ei võta piisavalt tõsiselt puhta õhu, vee ja toidu ning inimväärika elu tagamist kõikidele Eesti inimestele, seni kuni loomade väärikat kohtlemist, kliimakatastroofi, massilist liikide väljasuremist ning metsade üleraiet ei peeta meie ühiskonna oluliseimateks küsimusteks, teevad Rohelised edasi seda, mida oleme siiani teinud. Ainult et veel paremini! Meie eesmärk on muuta Eesti ühiskonda keskkonnateadlikumaks ja viia jätkusuutlik mõtteviis riigijuhtimisse, kirjutades artikleid ja algatades petitsioone, osaledes MTÜ-de tegevuses, hoides silma peal poliitikute otsustel, korraldades protestiaktsioone ja muidugi, osaledes valimistel. Ja kui sina soovid meid selles aidata, siis palun võta ühendust või astu kohe erakonna liikmeks! Liitumisavalduse leiad siit.

Roheliste esinaine

Züleyxa Izmailova

Read More

Züleyxa Izmailova: võtame oma tuleviku tagasi!

Züleyxa Izmailova: võtame oma tuleviku tagasi!

Eestis mõeldakse liiga vähe tulevikule, kuid selle võtmeküsimustega, nagu energeetika ja majanduse, kliimamuutustega, tarbimisharjumustega ning rahvatervisega on tarvis tegeleda juba täna, kirjutab Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova.

Selleks, et viia ellu muutusi, peab aeg-ajalt reegleid rikkuma. Ma ei mõtle seadusi ega kokkuleppeid, vaid just neid nii-öelda kirjutamata reegleid ja käitumismudeleid, millega oleme aja jooksul harjunud.

Rootsi aktivist Greta Thunberg, 15-aastane tüdruk Rootsist, ütles eelmisel nädalavahetusel Soome suurimal kliimamarsil tuhandetele inimestele: «Me ei saa päästa maailma, järgides reegleid, sest reeglid peavad muutuma. Poliitikat, mida on vajak kliimakatastroofi ärahoidmiseks, pole olemas. Me peame süsteemi muutma.»

Teadlased ja eksperdid kogu maailmas on rääkinud aastakümneid, et peame vähendama kasvuhoonegaaside emissioone selleks, et vältida lähenevat kliimakatastroofi. Ometi tarbime iga päev 100 miljonit barrelit naftat. Maakeeli tähendab see: täiesti totralt liiga palju. Ilmselgelt on süsteemis midagi väga viltu. Greta Thunbergil oli Soome ja Rootsi näitel veel midagi öelda mõtteviisi «me oleme nii väikesed ja meie tegevusest niikuinii miski ei muutu» vastu. Aga kui Rootsi laps suudab maailmas jõuda ajalehtede esikülgedele sellega, et ei lähe mõnel päeval kooli, siis kujutage ette, mida me siira soovi korral üheskoos suudaksime teha.

Sama kehtib ka Eesti kohta. Eestlased on end näidanud väga sihikindla ja vapra rahvana ja kliimamuutustega võitlemine on võrdväärne väljakutse Nõukogude võimu alt pääsemisega.

Taasiseseisvumise ajast pärineb ettekujutus, et kõik uus ja edasiviiv on nõukogudeaegse vana vastand. Teise asjana saime kaasa usu, et oma riik ja valitsus garanteerib rahvale head otsused. Nüüd, põlvkond hiljem, oleme jõudnud selleni, et Eesti riigi on sisuliselt omastanud välismaa äriühingud, kasutades ära eesti inimeste kriitikavaba läänestumise õhinat ja naiivset usku kord käima lükatud riigi igavesse toimimisse.

Valitsus algatab riikliku eriplaneeringu eraettevõttena kavandatud tselluloositehasele, kuigi metsade raiumine ületab niigi kaks korda jätkusuutliku määra. Riigienergiaettevõte Eesti Energia ostab maksumaksja raha toel konkureeriva tuuleenergiaettevõtte Nelja Energia, et säilitada monopoolne seisund ning põletada Eesti metsa põlevkivielektrijaamas, saamaks Euroopa maksumaksjalt «roheenergia toetust». Eesti ühendamiseks Kesk-Euroopaga kiidab valitsus heaks olemasolevaid trasse mittearvestava raudteekoridori, mis oma pikkusega on kasulik üksnes raudtee-ehituse ettevõtetele. Ei takista seegi, et keegi ei tea öelda, kust tuleb raudteel veetav kaup või reisijad. Kui Rail Balticul õnnestukski meretranspordiga konkureerida, kaasneks sellega kasvav keskkonna- ja kliimamõju!

Ka valitsus toimib piiratud omanike ringiga äriühingu, mitte rahva heaks töötava institutsiooni kombel. Samal ajal, kui riik toetab keskkonnatasude vähendamise ja aktsiakapitali suurendamise kaudu põlevkivienergeetika sektorit, kaotatakse kulude kokkuhoidmiseks sünnitusosakonnad maakonnahaiglatest, sundides sünnitajaid riskima tundidepikkuse teekonnaga kaasnevate komplikatsioonidega. Keskkonnaministeeriumi asutustest koondatakse järk-järgult loodust sisuliselt tundvate inimeste ametikohad, asendades need bürokraatidega. Tagajärjeks on avalike teenuste (näiteks seireandmed ja ilmaprognoos) kvaliteedi halvenemine, mis on nähtav ka lihtkodanikule.

Kui peaminister Jüri Ratas hiljutisel kohtumisel Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni esimehe Ska Kelleriga metsast vesteldes hätta jäi, jahmatas keegi meie valitsusjuhi meeskonnast kõiki väitega, et vanad metsad tuleb maha raiuda sellepärast, et nad seovad õhust liiga vähe süsinikku! Peaministri vestluspartnerid teadsid muidugi hästi, et tselluloosiks tehtud puidust vabaneb süsinik enamasti aasta või paariga, kuid puuna seistes püsiks see aastakümneid. See juhtum näitab, et absoluutne asjatundmatus eluslooduse valdkonnas kahjustab rängalt Eesti riigi mainet.

Eesti olukord ei ole maailmas erandlik. Kõikjal pistavad maad ja rahvad rinda globaalse kapitali ja ületarbimise survega. Kõige haavatavamad on noored ja nõrga kodanikuühiskonnaga riigid. Maailma õppetunnid näitavad, et ükski omapäi jäetud valitsus ei pane sellele survele vastu. Oma tahte avaldamine valimistel on vaid väike osa sellest, mida rahvas võimu teostamiseks teha saab. Euroopas on täiesti normaalne, et kui miski võimude tegemistes ei meeldi, siis ummistab rahvas tänavaid ja viimastel aastatel ka sotsiaalmeediat.

Kevadine Tartu tselluloosikett ja toetusmeeleavaldused üle maa näitasid, et korporatiivvõimu jõupingutuste kiuste on Eesti jõudmas uuele arengutasemele ja tõelised mitte valitsuse poolt ellu kutsutud ja rahastatud kodanikuühendused võtavad sisse väärika koha ühiskonnas.

Eestimaa Rohelised mõistavad ja tervitavad uut etappi Eesti ühiskonna arengus. Nii nagu rohelised kogu maailmas, tahame meiegi, et just kohalikul kogukonnal oleks lõplik sõna selles, mis tema maadel tehakse või tegemata jäetakse. Me ootame inimestelt mõtteid selle kohta, mida ja kuidas peaksime tegema – ükski poliitik ei ole tark üksnes iseenda mõistusest!

Kogukondade jõudu kasvatab üleminek fossiilkütustel põhinevalt elektritootmiselt «targale võrgule», milles iga tarbija on ka potentsiaalne tootja, näiteks päikesepaneelidega katusel. Niisugust uut võrku ehitatakse täie hooga Saksamaal. 21. sajandil välja arendatud ja praktikas proovitud taastuvenergia lahendused võimaldavad täielikult rahuldada elektrienergia vajaduse hajutatud tootmisega ning loovad sama palju või rohkemgi töökohti, kui kaob fossiilenergeetikast.

Eestis kaasneks sellise üleminekuga positiivne mõju integratsioonile ja vaeslapse rolli jäetud Ida-Virumaale, mille inimeste elukeskkonda ja tervist on riik põlevkivi kaevandamisega pikalt räsinud. Ümberõpet vajaval, aga ka osaliselt ümberpaikneval venekeelsel elanikkonnal tekivad siis hoopis uued haridus- ja sotsiaalvõimalused. Tänu Põksiti rahvaalgatusele 23. oktoobril peetud riiklikult tähtsa küsimuse arutelul sai selgeks, et ka riigikogu vajab ümberõpet, sest ei saada aru, kui kiiresti muutused tegelikult toimuvad. Vaid Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere lendas teadmiste lainetel hõbesurfarina.

Ilma pretsedenditute ühiskondlike muutusteta ja triljonite eurode ulatuses uute investeeringuteta leiab maailm end olukorras, kus ületame tööstusajastu eelse keskmise temperatuuri 1,5 °C võrra ja vallandub täielik keskkonnakatastroof.

«Raport näitab, et meil on vaid väga väike võimalus vältida kujuteldamatut kahju meie kliimasüsteemile, mis toetab elu Maal sellisena, nagu ta on,» seletas Amjad Abdulla, kliimaraporti koostanud organisatsiooni IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) juhatuse liige. Üks PERCi päikesepatarei loojatest ja 20 aastat valdkonnas tegutsenud Martin Green oli lootusrikas: «Paar aastat tagasi olin pessimistlik, aga nüüd on päikeseenergia muutunud kõige kallimast kõige odavamaks.»

Poliitikud väidavad tihti, et taastuvenergia on kulukas ja ebausaldusväärne, aga see on iganenud argument. Tõde on see, et säästame raha, sest taastuvenergia on odavam. Planeedi kliimast hoolivad inimesed on alati kartnud, et peame ootama poliitikute taga, kui on vaja midagi muuta, sest poliitiline muutus võib olla väga aeglane. Aga majanduslik muutus on kiire ja me näeme seda praegu.

Majanduslik muutus on vajalik ka teistes eluvaldkondades ja sektorites. Näiteks transpordis, keemiatööstuses, aga ka tarbimises. Kasvuhoonegaaside ja mürkainete vältimiseks tuleb järk-järgult vähendada sisepõlemismootoritega autode arvu, koomale tõmmata tööstuslikku looma- ja linnukasvatust ning intensiivpõllumajandust laiemalt ning asendada tooda-tarbi-viska-ära mudel ringmajandusega.

Julgemalt peab lubama maksuerisusi seal, kus need vajalikele muutustele kaasa aitavad. Vähendada tuleb mahetoodangu, taastuvenergia, säästliku ühistranspordi, elektriautode ja parandustöökodade käibemaksu. Kohalikud mahetootjad ja töötlejad peavad saama 10 protsenti sotsiaalmaksu soodustust tervisekindlustuselt. Tulumaksu ei peaks tasuma aasta jooksul need ettevõtted, kes lähevad üle mittebioloogilisele taastuvenergiale. Tulu tõuseb sellest lõpuks kõigile.

Nii nagu noor rootslanna kutsus inimesi võitlema suurte süsteemsete muutuste eest, nii kutsun teidki. Uurides kõiki neid võtmeküsimusi – energeetika ja majandus, kliimamuutused jt mõrud keskkonnaprobleemid, inimeste füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis, tarbimisharjumused ja kodanikuühiskonna jõud – näeme, kuidas nad rulluvad meie ees lahti justkui kõikjale ulatuv, omavahel läbipõimunud seeneniidistik.

Selle sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku süsteemi kuju ei ole kivisse raiutud. Seda saab muuta ja seda peab muutma. Eestis on selleks vaja luua täiesti uued majanduslikud eeldused. Kas praegused otsustajad seda suudavad?

Klassikaline lähenemine on alustada iseendast, aga meil on vähe aega: töö iseenda ja ümbrusega käib nüüd korraga. Alustagem nende hoobadega, mis meil esindus- ja osalusdemokraatia tööriistakastis praegu on, aga mõtleme pidevalt juurde uusi ning võtame oma tuleviku tagasi!

Lugu ilmus Postimehe arvamusveerul 25. oktoober 2018, 23:59

Read More