Kuigi traagilisi lugusid, kus täiskasvanu on last või lapsi seksuaalselt ära kasutanud, tuleb avalikuks pidevalt, on need lood tegelikult vaid murdosa pedofiilia juhtumitest. Politsei lastekaitse grupi juhi Reimo Raiveti sõnul on Eestis igal aastal menetluses ligi 500 laste seksuaalse väärkasutamise juhtumit ning see olevat vaid 10% kõigist sellistest kuritegudest.
Viimastel aastatel on politsei tegelenud laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamisega aina rohkem ja juba aastaid on politseisüsteemis olemas lastekaitse üksused. Lisaks on loodud ka lastemajad ja kriisiabikeskused, kuhu seksuaalvägivalla ohvrid saavad abi saamiseks pöörduda, kuid puudub süsteemne seksuaalvägivalla ennetustöö ning seadused, mis lapsi vägivalla eest piisaval määral kaitseksid. Lihtsalt öeldes pole riik poliitiliste otsustajate tasemel juba aastaid väljendanud soovi laste vastu suunatud vägivalla vähendamiseks. Arenenud riikide eeskujul võiks me nüüd ka ennetusega tegelema hakata ja meie meelest algab see õigusruumi korrastamisest.
Tõstame vanusepiiri
Rohelised koguvad veel viimast päeva allkirju pöördumisele, millega tehakse riigikogule ettepanek muuta Karistusseadustikku, et kaitsta lapsi pedofiilide tegevuse ja muu seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks on vaja tõsta lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiri seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastale.
Vanusepiiri tõstmine aitab kujundada ühiskondlikku hoiakut, et seksuaalvahekord lapsega ei ole aktsepteeritav. Praegu näeme Ihaste ratsakooli pedofiilse treeneri juhtumi põhjal, et kümned ja lausa sajad inimesed Eestis võivad teada aastaid kestnud laste ärakasutamisest, kuid jätavad selle enda teada ja kehitavad õlgu.
Ja kui kõik teavad ja keegi midagi ei tee, annab see vabaduse pedofiilil süüdimatult tegutseda. Praeguse eapiiriga jäetakse vastutus liiga vara lapse enda õlule, et enda kaitseks lastekaitse- või õigussüsteemi poole pöörduda. See pole normaalne!
Lapsed ei ole süüdi
Meie tahame, et lastele säiliks veel vähemalt kaks aastat lapsepõlve ning meil ei oleks ministreid või ametnikke ega tavakodanikke, kes ütleks, et "laps end ise pakkus ja on ise süüdi". Arenenud ühiskonnas selliseid nähtusi olema ei peaks. Siin pole mingit halli ala.
Lastevastane vägivald on olemasolevatest kõige jõhkram, kuid enamik seksuaalselt väärkoheldud lapsi ei saa isegi abi ja kurjategijad jäävad karistamata ning järgmiste laste kallal kuritegusid edasi sooritama. Andestamatu on ka see, kui lapsi ei usuta või asutakse lausa pedofiilide kaitsele, sest ta on ju muidu nii hea mulje jätnud. Näiteks nagu oli Ihaste ratsakooli treeneri või eelmisel aastal "Pealtnägijas" avaldatud loo puhul, kus isa vägistas oma 7-aastast last ja ema lapse räägitut ei uskunud.
Rohelised esitasid sarnase eelnõu laste kaitseks juba 2010. aastal, kuid teised erakonnad hääletasid eelnõu maha ja lapsed jäetigi pedofiilide eest kaitseta. Me ei tea kui paljud lapsed on selle aja jooksul riigikogu tegevusetuse tõttu kannatanud. Loodame, et tänased parlamendisaadikud ei korda sama viga ja toetavad seaduse muutmist, sest tänapäeval on kurjategijatel läbi interneti veelgi enam võimalusi ohvriteni jõuda.