8. juulil teatas Maaeluministeerium, et mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad riigilt toetust saama. Minuni jõudis uudis alles emaspäeval, sest nädalavahetusel olin põllul kartuleid rohimas ja internet sinna hästi ei levi. Aga uudis oli üle pika aja meeldivaks üllatuseks. Isegi natuke uskumatu. Olen nii pikalt soovinud, et lasteasutustes pakutaks vähki tekitavate pestitsiididega rikastatud toidu asemel puhast kõhutäidet, mis toetaks laste tervist. Osalenud selleks kümnetel nõupidamistel, kirjutanud artikleid, kogunud allkirju, vaielnud poliitikutega, veennud ametnikke, tutvustanud mahetoidu eeliseid riigikogu vastavates komisjonides ja korraldanud lasteasutustele seminare ning piloteerinud osades Tallinna lasteaedades mahetoidule ülemineku programmi.
Muidugi oli mul selles kõiges palju toetajaid, kes nõu ja jõuga abiks olid ning kellest paljud tegelesid sellega juba ammu enne seda, kui mina mahetoidust üldse kuulsin. Enamus neist inimestest on tagasilöökide kiuste mahepõllumajanduse edendamisele pühendanud kogu oma tööalase elu.
Ja kuigi raha, mida riik maheda eest välja käima hakkab on täna veel tagasihoidlik, võrreldes summadega, mida kulutatakse intensiivpõllumajandusest tulevale toodangule (millest suur osa läheb lihtsalt prügikasti) on see siiski oluline võit. Riiklikul tasemel on astutud oluline samm ja siit saab ainult edasi minna, sest jätkusuutlikult toodetud toit aitab hoida mitte ainult keskkonda, vaid ka tervist, mis on inimeste kalleim vara.
Muutma peab ka riiklike hangete korraldamise põhimõtet, et roheline ja tervist toetav mõtteviis kajastuks kõigis otsustes, mida avalikest vahenditest finantseeritakse.
Aitäh Maheklubi ehk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Elen Peetsmann, Airi Vetemaa, Merit Mikk, Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Anne Luik, kõik Mahepõllumajanduse Koostöökogu liikmed ja teised tootjad, talunikud ja kasvatajad.
Jõudu teile edaspidiseks ning loodan, et kõik need korrad, mil seadusandja oma otsustega mahetööstusele hoopis karuteeneid tegi, saavad heasatud ning kasvatajatel on jätkuvalt jaksu ja nende eeskujul saavad mahetootjateks veel paljud teisedki.
Ikka selleks, et meil oleks rohkem head ja paremat kodumaist kraami, millega toiduauda katta.