Taastuvenergiaga on nagu investeerimisega - parim aeg alustamiseks oli eile. Teiseks parim aeg on aga täna. Sisulist teavitustööd on nii keskkonnaorganisatsioonid kui ettevõtjad teinud juba üle 10 aasta, kuid ka nüüd kulub riigi põhiline aur toetuste ja ajutiste lahenduste otsimise peale.
Kõikide muutuste eesmärgiks peab olema kütusevabade tehnoloogiatega toodetud taastuvenergia osakaalu suurendamine ja salvestusvõimaluste loomine, sest kõik muu on sisult aja ja rahva raha raiskamine ning meie planeedi tuleviku ohustamine. Praegune segaduse külvamine ning populistlikud loosungid on miski, millest peab suutma üle olla ja läbi näha.
Elektri päritolu osas on võimalik ka tavatarbjal valikuid teha. Valikuid taastuvenergia kasuks tuleb soodustada. Paljud on sõlminud roheenergia lepingu selle veidi kõrgemale hinnale vaatamata. Nüüd võiksime näha ka selles osas muutusi ning luua olukorra, kus igale tarbijale oleks taastuvenergia ostmine soodsam kui fossiilidest toodetud elekter. Esimese asjana tuleb kaotada taastuvenergia tasu ja ka aktsiis taastuvenergia tarbijate arvetelt, kuna just need inimesed ja ettevõtted on olnud teadlikumad ning ettenägelikumad kui valitsus ja riigikogu kokku.
Meretuuleparkide rajamise pikaajaline takistamine on Eestis täna üks kõrgete hindade põhjustajaid. Investeerimisplaanid annavad tunnistust selle kohta, et meres on kohti, kuhu oleks pidanud juba ammu parke püstitama. Saksamaa kliima- ja energiaminister, Roheliste partei esindaja Robert Habeck lubas taastuvenergia projektide edendamiseks teha päikesepaneelid kohustuslikuks uutel ärihoonetel ja normiks elamute puhul. Eesti saab siit eeskuju võtta.
Lisaks peab pakkuma laialdast tuge taastuvenergia investeeringuteks nii eraisikutele kui ettevõtetele ning muutma neid elektribörsi reegleid, mis soodustavad kõrgeima hinnaga pakkumisi. Nii mikro- kui väiketootjaks saamine peab olema lihtsam kui täna on.
Väikeettevõtetele on vaja luua toetusi ja laene kombineeriv toetusskeem, kus laenuosa on võimalik kustutada taastuvenergia tootmisesse, selle salvestamisse või energiasäästu-efektiivsusesse tehtud investeeringu abil. Täiesti elementaarne on praegusest väiksema bürokraatiaga maksta päriselt raskustes inimestele toetust ka korteriühistutele peavalu tekitamata. Konkurentsiamet ja Euroopa Komisjon on seisukohal, et kompensatsioonimeetmeid saab rahastada heitmekaubanduse tuludest.
Suurettevõtetele tuleb süstemaatiliselt pakkuda tarbimise juhtimise võimalusi, mis võimaldaks tarbimise paindlikkust arvestada otse päev-ette elektriturule tehtavates pakkumistes. Sellel on tugev potentsiaal, et kriitilistel ja ülikõrgete hindadega tundidel hindu kõigi tarbijate jaoks oluliselt alla tuua. Tarbimata elekter planeeritud kujul ja pakkumisena omab täpselt sama kaalu kui tootmisvõimsuse pakkumine, aga seda ainult juhul, kui vastav pakkumine turule esitatakse. Eraldi programmi vajab ka võrguarendus - et lahendada olukordi nagu Hiiumaal, kus päikeseparke jt taastuvenergia tootmisvõimsusi võrku lisada ei saa enne kui aastal 2030.
Kui Keskerakonna lausalise toetuse jagamise ettepanek koalitsioonipartneri heakskiitu ei pälvi, siis 20 % päikesepaneelide paigalduskulude katmist ning tuuleparkide rajamise tempo tõstmist oleks kindlasti tarvis kaaluda aga mitte veel 10 aastat.
Artikkel ilmus Äripäevas 13.01.2022