Eesti majanduse madal konkurentsivõime teeb muret mitte ainult ettevõtjatele, vaid ka tavalistele kodanikele, kelle väljavaateid riigi raiskavad rahapaigutused ja kõrge inflatsioon kuidagi parandada ei aita.
Ilmselt pole osad kohalikud poliitikud globaalseid trende jälginud, mistõttu on riigivaatest strateegiliselt olulised otsused tegemata jäänud või vastupidi, tehtud energiajulgeolekut ja majanduskeskkonda pikaajaliselt pärssivaid otsuseid. Näiteks on odava taastuvenergia tootmist Eestis aastate viisi pidurdatud. Partsi majandusministriks oleku ajal pandi pidur tuuleenergia investeeringutele ja rohelise tule sai hoopis 640 miljonit maksnud aga alla 40% efektiivsusega Auvere jaam. Seegi fossiiljaam suudeti tööle saada alles 10 aastat hiljem ehk käesoleva aasta kevadel.
Varasemalt ebamõistlike majandus- ja rahandusotsustega silma paistnud erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu väidab peaministrile saadetud kirjas, et "Eesti Energia on heauskselt investeeringut rakendamas kõikide Eestis kehtivate õiguslike nõuete kohaselt ja nõuab investeeringule täielikku valitsuse toetust, et see saaks viivitusteta tööd alustada."
Tegelikult pole siin midagi heauskset. Õlitehase rajamise mõttetuse eest hoiatasid lisaks looduskaitsjatele ja majandusekspertidele ka endide Viru Keemia Grupi juhatuse liige ja tänane valitsuse Ida-Virumaa esindaja Jaanus Purga.
Purga ütles Põhja Rannikule antud intervjuus, et üheks seitsmest põhjusest, miks tema arvates Eesti Energia õlitehase peaks ehitamata jätma järgmist: "Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes arvaks, et õlitehase rajamine on hea mõte. Õlitehas töötab 30 aastat, 10 aasta pärast on õlitehase õigustamiseks vaja rajada Uus-Kiviõli kaevandus, maksumus 250-300 miljonit eurot, kütuse kvaliteedi parandamiseks (väävlisisalduse alandamiseks) on vaja rajada eelrafineerimistehas maksumusega 650 miljonit ja vesinikutehas. Eestimaa noored seda õlitehast ei taha, kaasa arvatud Ida-Viru noored, Sillamäe noored, Narva noored. Neil on õigus ja sellega tuleb arvestada." Seda ütles Purga 2020. aastal.
Suurel hulgal eksperte hoiatasid poliitikuid halva rahapaigutuse eest ja juhtisid tähelepanu, et Eesti majandus konkurenstivõime hoidmiseks tuleb hääbuva fossiiltööstuse toetamise asemel saastamist hoopis vähendada ja suunata investeeringuid taastuvenergia projektidesse ja elektritaristu kaasajastamisse. Ka kliimanoored prognoosisid toonasest rahandusministrist õlitehase ehitamisega seotud riske täpsemalt ja nägid praegust olukorda ette.
Kuid EKREIKE valitsus sellele lihtsalt vilistas ja läks nõukogude nostalgiahõngulise riigikapitalismi projektiga globaalseid trende ignoreerides edasi. Paraku ei pannud järgmisedki valitsused suure miinusmärgiga hullusele kätt ette.
Kliimaministrile ja kliimanõukogule Eesti roheettevõtete klastri Cleantech Estonia poolt edastatud pöördumisest selgub, et Eestis investeeriti eelmise kahe aastaga jooksul 300 miljonit eurot rohkem kui sajasse ettevõttesse, mis pakuvad innovatiivset rohetehnoloogiat, -protsessi või -teenust, millest 70% on tööstuslikud riistvara tootvad ettevõtted ja 30% ettevõtetest pakuvad digitaalseid rohelahendusi, mis loovad kõrge väärtusloomega töökohti.
Need ettevõtted loovad uusi majandusharusid, millega vähendatakse traditsiooniliste sektorite keskkonnamõju ning toetatakse Eesti riiklike keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. Selle asemel, kulutada veel sadu miljoneid kallist maksumaksja raha tossavale tööstusele, oleksime võinud kahekordistada investeeringuid rohetehnoloogia valdkonda, mis on ainus võimalus eduka ja puhta majanduse ehitamiseks.
Täna on teada, et õlitehase koguinvesteering on suurusjärgus 350 miljonit eurot, kuid nagu arvas kolme ja poole aasta eest Jaanus Purga ja mida täna ei eita ka Eesti Energia juht, vajaks õlitehase süsiniku jalajälje vähendamine suuri lisainvesteeringuid tehnoloogiatesse, mida täna veel sisuliselt olemas pole. Lihtsalt öeldes - riskantne äri.
Aga kui Enefiti õlitehas osade poliitikute sõnul ikkagi väga kasumlikuks on planeeritud, peaks tehasele ka ostjaid jaguma? Kui Enefiti õlitehas täna müüki panna, siis kui palju oleks erakapital nõus selle eest maksma? Oletades, et tootmiseks luba saadakse. Indikatiivsed pakkumised palun saata Rahandusministrile.
Artikkel ilmus Äripäeva veebis 30 oktoobril. Foto autor Kalev Lilleorg.