On reaalne oht, et põllumajandustootjate kliimamuutuse ja looduskaoga seotud probleemide ees pannakse silmad kinni ja nurjatakse seadus, mis probleemidele päris lahendusi pakub.

Eesti Vabariik sai 105-aastaseks ja meil on jälle kätte jõudmas demokraatia pidupäev - Parlamendi valimised. Eelmisel nädalal toimus palju majanduse ja keskkonna teemalisi debatte ning eks neid toimub ka uuel nädalal, mistõttu tundsime vajadust teha üks kiire vahekokkuvõte ja seada fookust.

Vaja on uut majanduse strateegiat

Täna oleme üks madalaima ressursitootlikkusega riike Euroopas, meie majanduse ringsus on kõigest 3%, Euroopa keskmine aga 12%. See tähendab, et suur osa toormest läheb riigist välja väärindamata kujul ja siin tekib palju jäätmeid. Olukorras, kus ressursid on aina piiratumad, on nõudlus toiduainete, elektroonika ning riiete valmistamiseks kasutatava tooraine järele järsus kasvutrendis. Oleme selgelt sabassörkijad, ehk nõndanimetatud tooraine maa.

Eesti poliitikute hulgas leidub ikka neid, kes punamonumentide säilitamist toetavad. Mul isiklikult puudub okupantide püstitatud monumentide suhtes igasugune sentimentaalsus. 1990. aasta jaanuaris tappis Bakuusse tunginud Nõukogude armee mu isa, armee korraldas veresauna oma riigi suveräänsust taotlema asunud tsiviilelanike vastu.

Lõpetame autoliisingu ja fossiilkütuste hüvitamise. Neile riigikogu liikmetele, kel näiteks erivajaduse tõttu pole võimalik autost ühistranspordi või kergliikuri kasuks loobuda, võiks olla võimalus kasutada taastuvenergial ringi vuravat elektrisõidukit. Tegelikult on veider, et rahvaesindajad, kes peaksid olema üldisest teadlikumad ja keskkonnasõbralikkusega teistele eeskujuks, reostavad edasi nagu poleks kliimasoojenemisest midagi kuulnud.

Fossiilenergia sõltuvusest vabanemine peab olema prioriteet. Kui mitte inimeste tervise ja kliima kaitsmise eesmärgil, siis vähemasti seetõttu, et vene piirile tsentraliseeritud energiatootmine on selge julgeolekuoht.

Kui majandus on üles ehitatud lõputu kasvu soovile, siis tingimuste muutudes võivad süsteemi tööshoidvad osised rivist välja lülituda ja süsteem kui tervik hakkab lagunema. Ekstreemsed ilmastikutingimused on aina sagedasemad, nende tõttu surevad aina enamad, toidu kasvatamiseks vajalik mullastik hävib, põhjustades toidupuudust ning nälja ja veepuuduses tõttu on aina suuremad inimmassid sunnitud otsima paremaid elutingimusi stabiilsema kliimaga riikides. Ma räägin pagulaskriisist 2.0, 3.0 jne

8. juulil teatas Maaeluministeerium, et mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad riigilt toetust saama. Minuni jõudis uudis alles emaspäeval, sest nädalavahetusel olin põllul kartuleid rohimas ja internet vagude vahel meil hästi ei levi. Aga uudis oli üle pika aja meeldivaks üllatuseks. Isegi natuke uskumatu.

Viimastel päevadel on kohalikud puiduärikad edastanud sõnumeid, et sõja tõttu tuleks Eesti metsade raiemahtusid kiiresti suurendada. Iseenesest on täiesti mõistetav, mis seda sädet puidutöösturite silmis lõkkele lööb, kuid ratsionaalsusest paistab see aina enam kaugenevat.

Kui Putin lootis Ukrainast üle sõites Euroopat nõrgestada ja lääne riikide vahele kiilu lüüa, siis rahvusvaheline kogukond on sellest hoopis tugevamaks saanud.

Putin alustas aktiivset ja laiaulatuslikku sõjategevust meist vaid 2,5 h kaugusel. Hukkunute ja vigastatud inimeste hulka on praegu raske tuvastada, kuid on selge, et ohvreid on juba liiga palju ja nende hulgas on kahjuks ka lapsi. Kremli sõjamasinad on pommitanud nii inimeste kodusid ja isegi lasteaedu.

Jaanuaris teises pooles kuulsid paljud Eestimaa elanikud rõõmusõnumit. Nimelt otsustas riigikogu meie randadesse ja siseveekogude kallastele ehitamist lubava eelnõu menetlemise peatada. Kas keskkonnavaenuliku ja inimese vabalt looduses viibimise õigust piirava seaduseelnõu tagasilükkamine võiks olla meie esindusdemokraatia esimeseks positiivseks sammuks edasisel teadlikul loodust hoidval rajal?

Esimese asjana tuleb kaotada taastuvenergia tasu ja aktsiis taastuvenergia tarbijate arvetelt, kuna just need inimesed ja ettevõtted on olnud teadlikumad ning ettenägelikumad kui valitsus ja riigikogu kokku.

Jõulude ajal jõudis ajakirjanik Martin Laine Twitteri kaudu inimesteni häiriv foto lapse seksuaalses ahvatlemises süüdimõistetud Peeter Helmest ja tema autogrammi ootavast Ülle Madisest.

Tänasest kuristikust väljapääsemiseks ei piisa enam ühestki erakonnast eraldiseisvalt. Kliimamuutus on läbi aegade meie kõigi suurim ühine vaenlane, mille pidurdamiseks on õlg õla kõrval tegutsemise jõudu tarvis. Peame kõik olema avatumad ja Eesti edu nimel oma supervõimeid rakendama.

Juba 26. korda toimuv ÜRO kliimakonverents (COP26) ei ole enam see, mida kliimakatastroofi lävel olev planeet vajab.

Ühendkuningriiki on tulnud kahesaja riigi esindajad, et arutleda, kuidas viia ellu Pariisis kuue aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet ning hoida ära kliimamuutuse kõige halvemad stsenaariumid. Parimal juhul võiks seda nimetada ajakirja "Time" viimase numbri kaane kombel viimaseks kutseks tantsule.

Meediakampaania on olnud korralik - käiku läks lausa…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal.

Kui veel mõni aasta tagasi tundus minu ühe lemmiku, Risto Isomäki ökoloogilises põnevusromaanis „Sarasvati liiv“ kirjeldatud olustik pigem kaugema tulevikuna, siis täna on see kahjuks reaalsuseks saamas. Täna ja siin juba kohal olevad äärmuslikud kuumalained ja üleujutused näitavad valusalt, et kliimakriis on käes ja puudutab meid kõiki ning kriisi eskaleerumise pidurdamiseks on vaja tegutseda kiiresti. Vastutus tegutsemise juhtimise eest lasub aga valitsustel ja linnadel, millel on suur mõju keskkonnale, näiteks Tallinnal.

Täna kehtiv Tallinna kliimakava ei anna aga vastuseid kõige olulisema kohta - kuidas linn säilenõtkuse saavutab ja kuidas linnaelanikud kliimamuutusega toime tulevad…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal.

Kuumal südasuvisel päeval kogunevad inimesed protestima Suur-Ameerika 1 aadressil asuva hoone ette parklasse. Paika, kus veel mitte väga ammu asus inimsõbralik istepinkide ja paljude põõsastega murukattega park. Aga arhitekt Ülo Ilvese loodud endise rahandusministeeriumi maja lammutamise järel südalinna roheala asfalteeriti ja tänase superministeeriumi esine on parklaosaga kiviväljak.. Just sellesse Eesti liikuvuspoliitika valikuid sümboliseerivasse surnud tsooni tulid inimesed selleks, et näidata oma vastumeelsust otsustele, mis peletavad ratturid rongidest ja annavad kliimamuutust vedavale autostmisele veelgi hoogu juurde.

Aga vastuseisust hoolimata peavad ratturid eilsest Elroni rongides maksma lisamaksu. Rattasõpru pitsitav lisamaks moodustab vähemalt pool täispileti hinnast ja maksma peavad kõik, ka üle 7-aastased lapsed ja raske puudega täiskasvanud…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Kui valitsus läheb kaasa fossiilenergia ettevõtjate retoorikaga, et kliimakava muudab elu väikese sissetulekutega inimeste jaoks raskemaks, siis on see märk, et osa kliimakavast ei kavatseta täita.

Kuigi keskkonnaorganisatsioonid ei ole veendunud, et kliimapaketist piisab, siis alguseks piisab sellest küll. Loomulikult on vaja ajas ambitsiooni tõsta, aga vahepeal on vaja ka midagi ära teha. Tegutsema peab juba täna ja ei saa ainult selle üle arutama jääda, et mis on piisav ja mis mitte.

Iga ELi liikmesriik peab võtma vastutuse rohelise kokkuleppe õnnestumise eest. Nii ka Eesti.

Nüüd peab Eesti lisaks sõnadele ka reaalseid pingutusi tegema selleks, et jõuda Euroopa ambitsioonidele järele ja neist mööduda. Tasuta saastamine peab lõppema!

Heitmekaubanduse laiendamine on õige samm ja sellega tuleb…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal