Kliimaministeeriumi otsuse alusel vähendati Eestis turba kaevandamise alasid. Kui majanduse jätkusuutlikkuse tagamise ja looduskaitse vaatest tuleks turvast kaevandada senisest veelgi väiksemal alal, siis turbakaevandajaid ühendava liidu seisukoha järgi on tegu ränga ettevõtlusele seatud piiranguga.

Selleks, et jõuda püramiidi viimasele astmele ehk eneseteostuseni, on Maslow järgi vaja katta esimesed neli astet. Juba teine aste pärast toitu, õhku ja vett, on turvatunne. Üks, mis siseriiklikult on minu jaoks top 1 turvatunde lõhkuja, on meie liiklus. Selle koosseis ja konfliktid. Olen jalakäija, jalgrattur, ühistranspordi kasutaja ja kolme lapse ema.

Pürotehnilistest toodetest välja paiskuvad ained on mürgised ja lausa kantserogeensed. Tulestikus sisalduvad mürgised metallosakesed ja teised tervisele ohtlikud kemikaalid satuvad veekogudesse ja põhjavette, kustkaudu jõuavad need nii inimeste kui veeloomade organismidesse.

Eesti haridussüsteem seisab suurte muutuste lävel. Eesti 200, eesotsas haridusminister Kristina Kallasega on võtnud enda südameasjaks viia ellu vajalikud reformid, mida pärast taasiseseisvumist pole ükski valitsus suutnud.

Kas ERRi juhtkonna tegevus on kooskõlas institutsiooni eesmärkide ja väärtustega? Klikkide kogumine peaks jääma kommertsjaamade pärusmaaks.

Aga kui Enefiti õlitehas osade poliitikute sõnul ikkagi väga kasumlikuks on planeeritud, peaks tehasele ka ostjaid jaguma? Kui Enefiti õlitehas täna müüki panna, siis kui palju oleks erakapital nõus selle eest maksma? Oletades, et tootmiseks luba saadakse. Indikatiivsed pakkumised palun saata Rahandusministrile.

Õlitehase heide koos kaevandamise ja transpordiga moodustaksid praegusel kujul 2040. aastal 25 % kõikidest Eesti heitmetest, mis reaalsuses tähendab seda, et kõigile teistele sektoritele ja inimestele muutub Eestis toimetamine ja elamine selle võrra kallimaks.

Riigikogu liikmete kuluhüvitised on vaid üks väike osa meie riigi toimimise loogikast, aga ma olen nõus, et süsteem ajale jalgu jäänud. Seda võin öelda omast kogemusest.

Põlevkivi õlitehase ehitusloa tühistamine riigikohtu poolt on selge märk ühe ajastu lõppvaatusest ja tahaks loota, et motiveerivalt suur samm Eesti ühiskonnale puhtama majandusega tuleviku suunas.

On kurb tõdeda, et senised kommunaalpoliitikud ja transpordiamet pole suutnud piisavalt laia valikut turvalisi transpordivõimalusi elanikele pakkuda, et ainsa võimalusena oma viieliikmelise pere liigutamiseks punktist A punkti B, nähakse VW multivani ehk suuremat tüüpi rahvaauto soetamist. 

Digiteenused on väikse keskkonnamõju ja suure loodava väärtusega, järelikult tulekski fookus neile seada, kirjutab riigikogu liige Züleyxa Izmailova (Eesti 200) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele. 

Kui eelmise nädala teisipäeva õhtul oma igapäevasteks sõitudeks kasutatava kastiratta ööseks Riigikogu hoovi otsustasin jätta, ei osanud ma selle pealegi tulla, et rahvaesindajate hulgas on inimesi, kes omavoliliselt teiste vara kallale võivad kippuda.

Kui meie ühine ambitsioon on vähendada kodumaiste, aga miks ka mitte tulevaste välismaiste tootjate elektrikulusid, siis esmalt tuleb vähendada raiskamist.

Täna alustavad lapsed üle Eesti uut õppeaastat, kuid Metsküla kooli laste tunnid toimuvad neile armsaks saanud majas, mida 31. augustist ametlikult justkui enam olemas polegi. Kohalik võim otsustas kogukonna, laiema üldsuse ning isegi nende endi poolt valimisprogrammis lubatule vastu minnes, kevadel Eesti aasta kooliks pärjatud Metsküla algkooli päev enne 1. septembrit sulgeda. 

Kuna teema polnud kuidagi seotud ei keskkonna ega kliimaga ning õhk oli peaministri suunal tehtavatest avaldustest paks, ujutades üle kogu meediaruumi, ei pidanud ma oma panust antud teemal sõna võtta, vajalikuks. Pealegi olin avaldanud oma tormilise seisukoha, mille peale kappas puuhobustel kohale kari igasugu madisone ja järvaneid, juba 24. augustil endises säutslas. 

On reaalne oht, et põllumajandustootjate kliimamuutuse ja looduskaoga seotud probleemide ees pannakse silmad kinni ja nurjatakse seadus, mis probleemidele päris lahendusi pakub.

Eesti Vabariik sai 105-aastaseks ja meil on jälle kätte jõudmas demokraatia pidupäev - Parlamendi valimised. Eelmisel nädalal toimus palju majanduse ja keskkonna teemalisi debatte ning eks neid toimub ka uuel nädalal, mistõttu tundsime vajadust teha üks kiire vahekokkuvõte ja seada fookust.

Vaja on uut majanduse strateegiat

Täna oleme üks madalaima ressursitootlikkusega riike Euroopas, meie majanduse ringsus on kõigest 3%, Euroopa keskmine aga 12%. See tähendab, et suur osa toormest läheb riigist välja väärindamata kujul ja siin tekib palju jäätmeid. Olukorras, kus ressursid on aina piiratumad, on nõudlus toiduainete, elektroonika ning riiete valmistamiseks kasutatava tooraine järele järsus kasvutrendis. Oleme selgelt sabassörkijad, ehk nõndanimetatud tooraine maa.

Eesti poliitikute hulgas leidub ikka neid, kes punamonumentide säilitamist toetavad. Mul isiklikult puudub okupantide püstitatud monumentide suhtes igasugune sentimentaalsus. 1990. aasta jaanuaris tappis Bakuusse tunginud Nõukogude armee mu isa, armee korraldas veresauna oma riigi suveräänsust taotlema asunud tsiviilelanike vastu.