Sageli öeldakse, et lapsed on meie suurim väärtus. Aga kui peab otsustama, kas seista päriselt lapse kõrval või jätta ta üksi oma trauma, vaikuse ja häbiga, saab selgeks, kui tõsiselt neid sõnu mõeldakse.

130 aastat tagasi arvutas Svante Arrhenius, et CO₂ hulga suurenemine atmosfääris võib tõsta Maa temperatuuri. Kliimamuutuse põhjused ja tagajärjed on teaduses olnud teada üle 100 aasta ning poliitikas vähemalt 40 aastat.

Maalehes avaldatud sisedokumendid metsatöösturite lobitööst on šokeeriv lugemine – ehkki ükski artiklis mainitud nimi ei tule mulle üllatusena, avas see minu jaoks pildi märkimisväärselt suuremalt. Olen ammu tajunud, kui tihedalt on metsade ja looduse ümber käivas vaidluses põimunud raha, isiklikud huvid ja tööstuse surve.

USA riskikapitalist ja ettevõtja Nick Hanauer, kelle investeeringute hulka on kuulunud ka varajane panus Amazoni, alustab oma 2019. aastal peetud TED-kõne selge positsioneerimisega: “Ma olen kapitalist.” Ja lisab kohe juurde mõtte, mida kuulen üha sagedamini ka Eesti edukatelt ettevõtjatelt: stabiilne kapitalism vajab laiapõhjalist heaolu ja tugevat keskklassi. Seetõttu peavad “arukad kapitalistid” toetama poliitikaid, mis hoiavad tööjõu terve ja ühiskonna sidusa – sest sellest võidab ka ettevõtlus.

Reformierakonna noorpoliitik Henri Arras tegi ettepaneku langetada emade tulumaksu 3,7 protsenti iga lapse kohta. Pealkirjas kõlab see kui õilis perepoliitiline toetusmeede, maksupoliitika mõttes aga imeliku erandina, mis hoopis kasvatab ebavõrdsust, moonutab tööturgu ega lahenda emade tegelikke probleeme – puudulikke teenuseid, palgalõhet, karjäärikatkestusi ja pensionilõhet. Üksikemade muredest rääkimata.

Sotsiaaldemokraadid on juba hea mitu päeva saanud valimatult kaela nii tuld kui tõrva. Selle ajendiks on välja käidud ettepanek, mis pakub lahendust agressorriikide kodanike valimisõiguse küsimuses.

Kuna ajakirjanikud ootasid selgitusi nüüd ja kohe, kuid kõik detailid polnud veel paigas, kukkus see küll mõneti krobelisena välja. Tegelikkuses avas see käik aga lõpuks sisulise arutelu mittekodanike valimisõiguse piiramise teemal.

Kõige õigem oleks, kui kliimaministeerium teeks kliimakindla majanduse eelnõu konkreetsete arvutuste ja analüüside ning sisulise kaasamise toel korda ja küsiks enne parlamendile esitamist mandaati kliimanõukogult.

Inimene vajab ellujäämiseks loodust, majandus ja ettevõtted vajavad inimesi. Mul on kliimakindla majanduse seaduseelnõu kohta rohkelt küsimusi.

Maksuarutelus ei tohi ka toimetuleku küsimusi ära unustada. Inimestel peab olema võimalik ausa tööga toit lauale saada nii, et see ei vii kedagi vaestemajja. See on baasvajadus, mille täitmise võimaldamist ei tohi alahinnata. Õiglane maksusüsteem loob eeldusi sidusamaks ja tugeva kaitsetahtega riigiks.

Kui kõigi huulil on küsimus Eesti majanduse konkurentsivõimest, siis pole kuidagi vastuvõetav, et meie enda riigiasutus neid püüdlusi õõnestab ja ühiskonda demoraliseerib.

Kliimaministeeriumi otsuse alusel vähendati Eestis turba kaevandamise alasid. Kui majanduse jätkusuutlikkuse tagamise ja looduskaitse vaatest tuleks turvast kaevandada senisest veelgi väiksemal alal, siis turbakaevandajaid ühendava liidu seisukoha järgi on tegu ränga ettevõtlusele seatud piiranguga.

Selleks, et jõuda püramiidi viimasele astmele ehk eneseteostuseni, on Maslow järgi vaja katta esimesed neli astet. Juba teine aste pärast toitu, õhku ja vett, on turvatunne. Üks, mis siseriiklikult on minu jaoks top 1 turvatunde lõhkuja, on meie liiklus. Selle koosseis ja konfliktid. Olen jalakäija, jalgrattur, ühistranspordi kasutaja ja kolme lapse ema.

Pürotehnilistest toodetest välja paiskuvad ained on mürgised ja lausa kantserogeensed. Tulestikus sisalduvad mürgised metallosakesed ja teised tervisele ohtlikud kemikaalid satuvad veekogudesse ja põhjavette, kustkaudu jõuavad need nii inimeste kui veeloomade organismidesse.

Eesti haridussüsteem seisab suurte muutuste lävel. Eesti 200, eesotsas haridusminister Kristina Kallasega on võtnud enda südameasjaks viia ellu vajalikud reformid, mida pärast taasiseseisvumist pole ükski valitsus suutnud.

Kas ERRi juhtkonna tegevus on kooskõlas institutsiooni eesmärkide ja väärtustega? Klikkide kogumine peaks jääma kommertsjaamade pärusmaaks.

Aga kui Enefiti õlitehas osade poliitikute sõnul ikkagi väga kasumlikuks on planeeritud, peaks tehasele ka ostjaid jaguma? Kui Enefiti õlitehas täna müüki panna, siis kui palju oleks erakapital nõus selle eest maksma? Oletades, et tootmiseks luba saadakse. Indikatiivsed pakkumised palun saata Rahandusministrile.

Õlitehase heide koos kaevandamise ja transpordiga moodustaksid praegusel kujul 2040. aastal 25 % kõikidest Eesti heitmetest, mis reaalsuses tähendab seda, et kõigile teistele sektoritele ja inimestele muutub Eestis toimetamine ja elamine selle võrra kallimaks.

Riigikogu liikmete kuluhüvitised on vaid üks väike osa meie riigi toimimise loogikast, aga ma olen nõus, et süsteem ajale jalgu jäänud. Seda võin öelda omast kogemusest.

Põlevkivi õlitehase ehitusloa tühistamine riigikohtu poolt on selge märk ühe ajastu lõppvaatusest ja tahaks loota, et motiveerivalt suur samm Eesti ühiskonnale puhtama majandusega tuleviku suunas.

On kurb tõdeda, et senised kommunaalpoliitikud ja transpordiamet pole suutnud piisavalt laia valikut turvalisi transpordivõimalusi elanikele pakkuda, et ainsa võimalusena oma viieliikmelise pere liigutamiseks punktist A punkti B, nähakse VW multivani ehk suuremat tüüpi rahvaauto soetamist.