Mind ei ajendanud käesolevat artiklit kirjutama mitte Marti Aaviku artikkel Äripäevas, vaid täiesti isiklik kogemus. Kuigi Martit pean tänama “võtme” andmise eest.
See, et meil Riigikogus on muu hulgas ka mölakaid, ei ole mitte kellelegi üllatuseks ja ausalt öeldes ei ole selles veendumiseks ka mingit testi vaja - nii Grünthali kui teiste “pärast-mind-tulgu-või-uputus” rahvasaadikute eksistents on selge igale nimesele. Ja ilmselt on see ka osa demokraatia võludest ning valudest - see, mis toimub riigis, peab toimuma ka “saalis”. Seadusloome juures ei tohi ära unustada, et neid, kes mingit pilu, kust läbi pugeda otsivad, on alati ja võib-olla ei olegi seepärast vaja üritada iga auku seaduses kinni toppida, kui need nii elegantselt ette näidatakse. Riigikogu liikmete kuluhüvitised on vaid üks väike osa meie riigi toimimise loogikast, aga ma olen nõus, et süsteem ajale jalgu jäänud. Seda võin öelda omast kogemusest.
Riigikogu liige olen olnud pool aastat. Minu põhilised ametiga seotud kulutused on senimaani olnud seadusandlikku kokku jõudmine ning sealt koju naasmine. Kui esimestel kuudel kasutasin selleks vajadusel Tuule tõuksi või Bolt-i, siis nüüd olen hakanud fraktsiooni ja istungitele jõudmiseks kasutama elektrilist kastiratast. Sõiduvahendit, mille soetasin oma vahenditest, kasutades ühe neljandiku ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskuse nullheitega sõidukite ostutoetust.
Mõisa köis, las lohiseb?
Aastast-aastasse korduvad kuluhüvitiste väärkasutamised, millest lõviosa on seotud just fossiilkütuste ja neid aplalt tarbivate sõidukitega, panid mõtlema, kuidas oleks võimalik suunata enamaid rahvasaadikuid säästlikumalt liiklema ja murda visalt kaduvat suhtumist avalikku rahasse- mõisa köis, las lohiseb!
Toetan kahe käega riigikogu liikmete Peeter-Pärtel Pere ja Hanah Lahe ettepanekut lõpetada fossiilkütuste tarbimise hüvitamine. Et julgustada riigikogulasi maksumaksja raha kokku hoidma läbi jagamismajanduse teenuste kasutamise tegin Riigikogu kantseleile ettepaneku teha Riigikogule Tuule ja Bolti ärikliendikontod, mille kasutamise üle käiks arvestus automaatselt ja ametnikel väheneks ka paberimajandusele kuluvate tundide hulk. Paraku sai palve pika ja bürokraatliku eitava vastuse osaliseks, mis mulle suurt pettumust valmistas.
See pingutus, mida riigi institutsiooni uude sajandisse aitamine nõuab, on üüratu ning siinkohal tahan jõudu soovida meie ettevõtlusministrile Tiit Riisalole, kes püüab personaalse riigi kontseptsiooni meie ametnikkonnale maha müüa. Ei ole lihtne ülesanne.
Aruandlud operatiivseks
Nüüd tagasi kuluhüvitiste juurde. Ma ei mõista, miks on tehtud fossiilkütuste ja neid tarbivate liikmete kuluhüvitistele erand, kus nemad saavad ilma sõidu eesmärke deklareerimata tankida kütust nii palju kui kulub.
Mõistan, et Kalle läks liiale ja riigikogu saalis olles ja samal ajal tankides korraga nii bensiini kui diislit tõi lihtsalt meie “võimalused” kõigile silme ette. Aga miks on selline võimalus üldse loodud? Kui toimub maksumaksja raha eest sõidukite tankimine, siis tuleb ka sõitudest aru anda. Kui toimub maksumaksja raha eest sõiduki liisimine ja hiljem välja ostmine, siis tuleb ka sellest aru anda. Ja aruandlus peaks toimuma operatiivselt. Piltlikult öeldes, samal ajal kui Grünthali auto paak täitub, peaks kõik valijad saama vaadata, kuidas nende eurod tema paaki jooksevad. Minu palve Riigikogule, luua Tuule ja Bolti ärikliendikontod, et saadikutele ettenähtud kuluhüvitisi oleks võimalik automaatselt deklareerida, sai pika eitava vastuse, et on vaja korraldada hange ja mis kõik veel. “Palun võtke minu kulud automaatselt arvesse” sai vastuseks: “Ei, me tahame, et sa laeksid alla ja lisaksid digikonteinerisse ning allkirjastaksid ja saadaksid koos kirjaliku avaldusega meile kõik oma 5-6€ suurused arved.” Tiit - jõudu!
Iga kuu lõpus võiks küluhüvitisi kasutanud riigikogu liige esitada valijatele Agu Sihvka kombel tekstilise aruande, kuhu ja milleks ta maksumaksja raha kasutas. Selline aruandmise kohustus annaks valijatele riigikogu liikmete tegevusest parema ülevaate ja hoiaks saadikuid endid riigikogu tööga mitteseotud kulutuste tegemisest paremini eemal.