Riskid olid õlitehase rajamise planeerimise algusest peale selged. Juba siis ei toetanud erasektori finantsasutused kliimakaitse eesmärkidega vastuollu minevaid algatusi.
Põlevkivi õlitehase ehitusloa tühistamine riigikohtu poolt on selge märk ühe ajastu lõppvaatusest ja tahaks loota, et motiveerivalt suur samm Eesti ühiskonnale puhtama majandusega tuleviku suunas. Ilma kliimanoorte südika tegutsemise ja kogenud keskkonnakaitsjate visaduseta, poleks see oluline kaasus riigikohtuni kahjuks jõudnud.
Eesti kontekstis võib see otsus olla ajaloolise tähtsusega ja mõjutada valitsust ning riigikogu oluliselt paremini maksumaksjalt kogutud raha kasutamist läbi mõtlema ning hinnatavaid riske tõsisemalt võtma. Maksumaksjatena peame selle eest tänama kõiki kliimanoori eesotsas Birgit Antoniga ja pikaajalist keskkonnakaitsjat Kärt Vaarmarit!
Riskid olid algusest peale selged
Kulud, mis meid tehase käivitumisel ees ootaksid, ületaksid senimaani tehtud kulud kordades, mida näitaks ilmselt ka kliimamõjude analüüs, kui see tehtaks objektiivset tõde ehk globaalse kliimamuutuse tagajärgi arvesse võttes.
Juba 10-15 aastat oleme teadnud, et Eesti inimeste ja looduse arvelt ülalpeetaval põlevkivitööstusel pole tulevikku.
Riskid olid õlitehase rajamise planeerimise algusest peale selged. Juba siis ei toetanud erasektori finantsasutused kliimakaitse eesmärkidega vastuollu minevaid algatusi. Kuid hoiatustest hoolimata otsustas toonane valitsus Jüri Ratasega eesotsas 300 miljonit eurot maksumaksja raha mänguri kombel põlema panna. Sama rahaga oleks saanud ehitada suure tuulepargi, mis oleks tänaseks juba valmis ja toodaks meile odavat ja tulevikukindlat elektrit.
Täna oleme kõik fakti ees, et riskid nii konkreetse õlitehase kui ka mitmete varasemate halbade otsuste tõttu fossiiltööstusesse rahva raha suunata, on realiseerumas ning kahju katame me ühiselt ning veel suuremat lõivu maksab just vähekindlustatum osa elanikkonnast.
Riigi mõttetud rahapaigutused tulevad alati kellegi arvelt. Olgu selleks siis päästjate, politseinike, tervishoiutöötajate, õpetajate ja teiste riigile esmatasandil oluliste inimeste arvelt.
Madalad saastetasud ei motiveeri keskkonnasõbralikult mõtlema
Fossiiltööstust on aga kannustanud edasi tegutsema ja keskkonnaprobleemidest mööda vaatama liigmadalad saaste- ja ressursitasud. Madalad saastetasud on mõjunud fossiiltööstusele lausa toetustena ja demotiveerinud investeeringuid keskkonnasõbralikku tööstusesse.
Seniste otsuste kogumõju on kasvatanud Eesti majanduse süsiniku jalajälge ja samal ajal vähendanud meie riigi tulusid ning majanduse konkurentsivõimet. Julgustan Eesti esimest kliimaministrit saastetasusid tõstma märksa otsustavamalt, et need päriselt kataksid kogu keskkonna kasutamise ja kahjustamisega kaasneva kulu ühiskonnale. See oleks katalüsaatoriks ressursitõhusa majanduse arendamisel, kus ettevõtjad looks kiiremini ja rohkem tarku rohelisi töökohti, tekitaks ressursse juurde haridusse, sotsiaalvaldkonda, parematesse säästlikesse ühendustesse jne.
Rahandusministril ehk Eesti Energia üldkoosolekul ma soovitan, nii nagu soovitasin juba 2021. aastal toonasele rahandusministrile, võtta ette uue õlitehase majandusliku tasuvuse arvutuse tegemise. Riigikohtu otsus on lõpuks andnud valitsusele selle lisaaja, mille nimel kliimanoored läbi kolme kohtuastme on võidelnud. Leitagu nüüd üles riigimehelikkus ning suunatagu meie riigi raske laev õigele kursile!
Ja kui juba õige kursi seadmise teemal pikemalt peatuda, tuleks minu arust üle vaadata ka Rail Balticu projekt ja hinnata ausalt kas sinna raha paigutamise asemel poleks hoopis ratsionaalsem korrastada ja kaasajastada olemasolevad Eesti Raudtee ühendused, aga ka maanteetaristu ning teedeohutuse investeeringud. Seda enam, et RB Estonia OÜ on juba öelnud, et neil käib üle jõu eelarves püsimine, mida samas kõigilt teistelt armutult nõutakse.
Arvamus ilmus Eesti Päevalehe portaalis 12.10.2023