Eesti haridussüsteem seisab suurte muutuste lävel. Eesti 200, eesotsas haridusminister Kristina Kallasega on võtnud enda südameasjaks viia ellu vajalikud reformid, mida pärast taasiseseisvumist ei ole valitsus suutnud.
Kristina Kallas on astunud sammu, mida varasemad valitsused on vältinud või edasi lükanud ning viia kogu hariduskorraldus üle eestikeelsele õppele. See on osa laiemast haridusreformist, mille eesmärk on tagada kestlik areng ja kõigile õpilastele võrdsed võimalused ühtses eestikeelses koolisüsteemis.
Kõigis Eesti koolides saaks heal tasemel eestikeelse hariduse andmiseks ja saamiseks on kavandatud keelekümblusprogrammid, koolide toetamine eestikeelsele õppele üleminekul ning õpetajate ettevalmistamine keelekümblusmeetodite kasutamiseks.
Senised katsetused eestikeelsele õppele üleminekul on osutunud väljakutseterohkeks ja tekitanud ka sisepoliitilist vastasseisu, mis on pahatihti olnud kannustatud huvidest teisel pool idapiiri.
Pärast Venemaa täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse meie riigi sünnipäeval 2022, on paljud senised riigikeelsele haridusele ülemineku kriitikud oma seisukohta muutnud. Vajadus ühiskonna sidusust suurendava ühtse eestikeelse kooli järele on päevselgeks.
Kuigi haridusreformil on veel vastaseid, võin julgelt väita, et poliitilist jõudu strateegilisel, riigi tasandil sel vastasseisul sisuliselt sisuliselt
enam ei ole, sest üha rohkem inimesi peab meie riigikeele valdamist oluliseks eelduseks hea hariduse omandamiseks ning eeliseks edukuseks tööturul hilisemas elus.
Kristina Kallase eestvedamisel olemegi võtnud üheks pea-ülesandeks ületada senised takistused ja viia hariduspoliitikas ellu need muutused, mis nõuavad Eesti ühiskonna mitmekesisus ja vajadused. Need on muutused, mis teevad võimalikuks kogukonnasõbraliku kodulähedase algkoolihariduse ning loovad ühtlaselt hea hariduse omandamise võimalused kõigile lastele üle kogu maa. Need muutused liidavad tulevased põlvkonnad ühte keele ja inforuumi, mis ei võimalda Putini Venemaa vaenulikul propagandal meie inimesi mõjutada vaid mis vastupidi, aitaksid kasvatada kogu ühiskonna põhiseaduslikel väärtustel seisvat ühtekuuluvustunnet.
Riigikeelne kool ja investeering tulevastesse põlvkondadesse
Eestikeelsele õppele üleminek ei piirdu ainult keele õppimisega, vaid kaasab kogu haridussüsteemi reformi, sealhulgas suuri muutusi kutseõppe korralduses, õpetajate täiendkoolituses, õpetajate tööaja- ja palgatingimuste parandamises ning kogu koolivõrgu korrastamises. Koolivõrgu korrastamisel suunab haridus-ja teadusministeerium kodulähedaste kuni kuue klassiga koolide toetamiseks lisaraha, gümnaasiumid ühinevad tõmbekeskustesse ning põhikooli järgsete õppeastmete vastutuse võtab valitsus üle aastaks 2035.
Õpetajate palgatõus on vältimatu
Võrreldes töökoormusega ei paku tänane õpetaja ametis teenitav tasu noortele inimestele vajalikke sotsiaalseid ega majanduslikke garantiisid, mistõttu langeb kõrghardisega noorte õpetajate valik liiga tihti mõne teise elukutse kasuks.
Eesti õpetajate töötasud on praegu Euroopa Liidu ühed madalamad. Ostujõudu arvestavas rahvusvahelises võrdluses on meie õpetajate palgad peaaegu kõige nirumad. Koalitsioonileppe ja valitsuse tegevusprogrammi oleme seadnud eesmärgiks tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120% Eesti keskmisest palgast.
Haridusminister töötab järjekindlalt selle nimel, et sõlmida pikaajaline hariduslepe, mis hõlmab õpetajate palgatoetust, koolivõrgu korrastamist, arendada õpetajate karjääri- ja palgamudelit. Pikaajalise haridusleppe sõlmimise eelduseks on valitsuse, kohalike omavalitsuste ja haridustöötajate omavaheline kokkulepe.
Eesti 200 eestvedamisel astutud sammud ambitsioonika haridusreformi ellu rakendamisel on meie riigi tuleviku mõttes otsustava tähendusega. Selles pika vaatega plaanis peegeldub veendumus, et Eesti riigi edu ja säilenõtkus peitub haritud ja mitmekülgsetes kodanikes, kellele on tagatud võrdsed võimalused. Meie lapsed väärivad head haridust, selleks, et elada jõukalt ja õnnelikult.
Artikkel ilmus Postimehes 7.detsembril 2023