Alles see oli, kui 2019. aastal Tallinna abilinnapeana tehtud ettepanek asendada ilutulestik mõne vähem häiriva ja keskkonnasõbralikuma alternatiiviga sai tulist tagasisidet selle ida poolt sisse toodud traditsiooni kaitsjatelt ja muidugi ka pürotehnika müüjatelt.
Täna saame aga öelda, et inimeste teadlikkus on tõusuteel ja Eesti pürotehnika kasutamine koos sellega muutumas - üha rohkem inimesi mõistab, et ilutulestik ei paku mitte ainult silmailu, vaid toob kaasa kahju tervisele, saastab keskkonda ja tekitab segadust loomade seas. Jõulude ja aastavahetuse paugutamise asemele on tõusmas teadlikumad valikud, toetades ühiskondlikku muutust.
Ilutulestiku plahvatustest tekkivast mürast ja valgussähvatustest on enim ohustatud just väiksed lapsed ja haiged, nagu epileptikud ning posttraumaatilise stressihäire all kannatavad inimesed, näiteks sõjapõgenikud. Samuti kogevad paljud loomad tugevat stressi ja hirmu, mille tagajärjel täituvad loomade varjupaigad kodudest paanikahoos põgenenud loomadest. Linnaloomadest on eriti häiritud linnud aga ka kodu- ja metsloomad, keda kõvad paugud ja valgussähvatused ärevaks teevad. Hullemal juhul võib ilutulestikuga paugutamine viia nii vigastuste kui ka surmaga lõppevate õnnetusteni. Lauri Viikna kogemus on nagu õpikunäide.
Elada mürgivabas keskkonnas on igaühe õigus
Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslike standardite järgi võiks üldine müratase jääda öösiti 40 detsibelli piiresse. Kui 85 detsibelli ületav müratase, võib kuulmist kahjustada, siis ilutulestikurakettide tekitatud müratase võib isegi tugevam kui 140 detsibelli.
Tollal abilinnapeana Keskkonnaõiguse Keskuselt 2019. aastal tellitud õiguslikust analüüsist selgus, et pürotehnilistest toodetest välja paiskuvad ained on mürgised ja lausa kantserogeensed.
Uuringud on näidanud, et pärast ilutulestikurakettide kasutamist suureneb õhus tahkete osakeste PM10 ja PM2,5 kontsentratsioon ja sellise tugevalt saastunud õhu sissehingamine võib põhjustada hingamisteede probleeme ja on seotud südame-veresoonkonna haigustega.
Rasedad naised, lapsed ja astmahaiged on enim ohustatud grupid. Suitsus hõljub ka väikesi metallosakesi, mida kasutatakse ilutulestikus värviefekti saavutamiseks. Lisaks võivad mürgised metallosakesed ja teised tervisele ohtlikud kemikaalid sattuda veekogudesse ja põhjavette kustkaudu see jõuab nii inimeste kui veeloomade organismidesse.
Varasemalt on ilutulestikuga seotud probleeme tõstatanud erinevad loomade eeskosteorganisatsioonid nagu Loomus, Eesti Metsloomaühing ja Eestimaa Loomakaitse Liit, samuti ka Eestimaa Rohelised ja Noor Eesti 200.
Kuna ilutulestiku müra, valgus, värv ja suits tõsised keskkonnahäiringud, mis mõjuvad negatiivselt nii inimeste kui ka loomade heaolule ja tervisele, on aasta-aastalt ilutulestiku korraldamisest avalikel sündmustel loobunud mitmed Eesti omavalitsused. Pürotehnika jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, eraisikute poolt loodusesse ja tänavatele vedelema jäetud ilutulestiku jäätmete koristamise kohustus jääb aga liigagi tihti omavalitsuse või vabatahtlike kanda.
Omavalitsused saavad oma territooriumil toimuvat rohkem mõjutada
Nüüd aga on oodata muutusi seadusandluses, mis võimaldavad olulisi samme säästvama ja turvalisema tuleviku suunas. Valitsuse poolt kooskõlastusringile saadetud korrakaitseseaduse muutmise eelnõu annaks kohalikele omavalitsustele õiguse reguleerida ilutulestiku kasutamist oma territooriumil. See tähendab, et omavalitsused saaksid otsustada, millistes piirkondades ja millistel üritustel ilutulestikku lubada või piirata.
Pürotehnika kasutamise reguleerimine on võimalus parandada paljude inimeste elukvaliteeti ning vähendada keskkonnareostust. Kohalikud omavalitsused saavad seaduse jõustumisel hoovad, mis annavad võimaluse piirata pürotehniliste toodete kasutamist tundlikes piirkondades, nagu elamupiirkonnad, loomade varjupaigad, loomaaed, kaitsealad, pargid, haiglad, hooldekodud ja lasteasutused.
Seni kuni muudatused seadustes jõustuvad, on oluline, et keskkonnateadlikumad kohalikud omavalitsused jätkaksid rahumeelsete pidustuste sõnumi edastamist. Mürgivabad ja valju pürotehnikata alternatiivid, nagu kaasaegsed valgusetendused, võimaldavad pidustusi nautida keskkonda ja tervist kahjustamata. Nii astume veel ühe sammu hoolivama ja jätkusuutlikuma tuleviku poole.
Artikkel ilmus Päevalehe veebis 22. detsembril 2023
Photo Raphel Jose/Unsplash