Kui 90-ndate alguses mu isa Bakuus veriste sündmuste käigus traagiliselt hukkus, otsustas mu ema oma kahe tütrega tagasi kodumaale kolida. Üksikvanema lapsena polnud elu meelakkumine, kuid mulle tundub, et oli ka palju helgeid hetki. Negatiivseid juhtumisi, mis mulle inimesena mõju on avaldanud tuli ette juba lasteaias. Nägin, kuidas autoriteetne lasteaiakasvataja võib alandada oma hoolealust. Minu rühmas käis poiss, kel vahel päevauinaku ajal juhtus voodisse tulema. Kasvataja kutsus selle peale rühmalapsed ringi, ümber selle poisi ja käskis kõigil lastel poisi pihta näpuga suunata ja samal ajal kooris hüüda häbi, häbi, püksis käbi, orav näris püksid läbi. Selle teo tõsidust mõistsin alles aastaid hiljem. Siiani ei mahu pähe, kuidas üks täiskasvanu rühmatäit lapsi neist ühe häbimärgistamiseks ära kasutas… edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Kuigi traagilisi lugusid, kus täiskasvanu on last või lapsi seksuaalselt ära kasutanud tuleb avalikuks pidevalt, on need lood tegelikult vaid murdosa pedofiilia juhtumitest. Politsei lastekaitse grupi juhi Reimo Raiveti sõnul on Eestis igal aastal menetluses ligi 500 laste seksuaalse väärkasutamise juhtumit ning see olevat vaid 10% kõigist sellistest kuritegudest.

Viimastel aastatel on politsei tegelenud laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamisega aina rohkem ja juba aastaid on politseisüsteemis olemas lastekaitse üksused. Lisaks on loodud ka lastemajad ja kriisiabikeskused, kuhu seksuaalvägivalla ohvrid saavad abi saamiseks pöörduda, kuid puudub süsteemne seksuaalvägivalla ennetustöö ning seadused, mis lapsi vägivalla eest piisaval määral kaitseksid. Lihtsalt öeldes pole riik poliitiliste otsustajate tasemel juba aastaid väljendanud soovi laste vastu suunatud vägivalla vähendamiseks. Arenenud riikide eeskujul võiks me nüüd ka ennetusega tegelema hakata ja meie meelest algab see õigusruumi korrastamisest.

Tõstame vanusepiiri

Rohelised koguvad veel viimast päeva allkirju pöördumisele https://rahvaalgatus.ee/initiatives/c989e806-db64-4e59-8701-9958a05f1395, millega tehakse riigikogule ettepanek muuta Karistusseadustikku, et kaitsta lapsi pedofiilide tegevuse ja muu seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks on vaja tõsta lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiri seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastale.

Vanusepiiri tõstmine aitab kujundada ühiskondlikku hoiakut, et seksuaalvahekord lapsega ei ole aktsepteeritav. Praegu näeme Ihaste ratsakooli pedofiilse treeneri juhtumi põhjal, et kümned ja lausa sajad inimesed Eestis võivad teada aastaid kestnud laste ärakasutamisest, kuid jätavad selle enda teada ja kehitavad õlgu…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal.

Eestit on tabanud pretsedenditu kriis. Meie riik on taasiseseisvumise järgse aja halvimas seisus. Räägime väiksemast majanduslangusest kui teistes Euroopa riikides, aga samal ajal oleme kõige suurema nakatumiskordajaga saamas mitte Euroopa rikkaimaks, vaid Euroopa koroona meistriks ja see saavutus ei tulene sportlikest pingutustest.

Riskides peaministripartei toetajate turmtulega, ütlen siiski, et halvim, mis selle kriisi jooksul sai juhtuda, on see, et võimule pääses Reformierakond. Partei, mis väärtustab majandust enam kui inimesi, ei tohiks tervisekriisi ajal sõna saada. Pärast praeguse koalitsiooni lühikest mesinädalat ja eilset Esimest Stuudiot, on selgeks saamas, et Jüri Ratas ei teinud tagasiastumisega mitte teenet riigile, vaid karuteene rahvale.

Kasinuspoliitika pole õige tee

Rohelisena võin mõista jätkusuutliku riigieelarve kontekstis kasinuspoliitika rakendamist, aga ma ei suuda nõustuda struktuurse tasakaalu saavutamisega inimeste heaolu ja tervise arvelt. Kui peaminister saab neljakordset Eesti keskmist palka ja keeldub miinimumpalga saajatele palgatoetuse või lastega peredele lisatoetuse või pensionäridele pensionilisa maksmisest, siis see on inimlikult täiesti vastuvõetamatu. Eestlasi on ainult nii palju kui meid on – me ei tohi omade elusid ohtu seada seepärast, et riigi eelarve on vaja „tasakaalus” hoida. Kurta, et eelnevad valitsused on priiskavalt rahaga ümber käinud, ei ole ammu enam relevantne. Mitte ükski kaine mõistusega inimene ei soovita praegu inimeste ja ettevõtete aitamise osas kitsiks muutuda, aga Reformierakond räägib lisaeelarvest kui viimasest võimalusest. Meie riigi võlakoormus on siiani madalamate hulgas ja intressimäärad vajunud läbi põranda. Heal ajal säästmine ongi hea mõte, aga praegu on halvad ajad. Ilma naljata. Ettevõtjatele, töötajatele, lapsevanematele, pensionäridele, meedikutele, päästjatele. Halb on kõigil peale ametnike. Nagu peaminister väga ilmekalt väljendas – ametnikud muretsema ei pea. Riik muudkui rasvub. Aga kelle arvelt?

Viivituste hind on kõrge

edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal.

Peaminister ega ükski valitsuse liige pole siiani hukka mõistnud eliitvaktsineerimist pärast sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske vahelejäämist tema enda juhtimisel koostatud vaktsineerimisplaani rikkumisel. Selle asemel on hoopis käivitatud PR-masinavärk, mis õigustab rikkumisi ja nõuab plaani ümbertegemist, et eliitvaktsineerimine seadustada.

Kas te märkasite, et need jutud tekkisid just pärast Marika Priske vahelejäämist althõlma saadud vaktsiiniga? Mitte peale Valga ega Rakvere haiglate juhtumeid. Põnev oli jälgida, kuidas Priske vahelejäämise järgselt viskusid eliitvaktsineerimise kaitsele nii valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar kui ka PERHi juhatuse ja ühtlasi samuti teadusnõukoja liige Peep Talving. Muide, mõlemad on teadusnõukoja liikmetena praeguse vaktsineerimisplaani heaks kiitnud. Ja nüüd asusid tandemina selle rikkumist õigustama. Rääkimata PERHi juhatuse esimehest Agris Peedust, kes tõenäoliselt ootab Priskelt vaktsineerimise eest ka vastuteenet, kui sel aastal täitub tema ametiaeg ja PERHi nõukogus läheb selle pikendamiseks.

Hämmastav võim on Eesti Vabariigis ühel kantsleril. Kahtlen, kas selline olukord on ikka põhiseadusega kooskõlas. Eliitvaktsineerimiste taustal sureb aga iga päev riskigruppide inimesi – igaüks neist on kellegi ema, isa, vanaema, vanaisa või muul moel lähedane. Tundub, et see on kõigest peenraha poliitikute ja ametnike jaoks selle eest, et saaks endale eelisjärjekorras süstla käsivarde.

Eliitvaktsineerimise seadustamine oleks sügavalt vale

edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Mõned kuud enne 2017. aasta KOV valimisi tegi Jüri Mõis rohelistele pakkumise, mis seisnes roheliste nimekirjas kandideerimises ja valimiskampaania toetamises märkimisväärse summaga. Toetuse tegijatena nimetas ta Hillar Tederit ja Siim Kallast. Vastu küsiti vastuseisu lõpetamist majanduslikult kahjumlikule, keskkonnavaenulikule ja loomade elupaiku hävitavale Rail Balticule. Me lükkasime pakkumise tagasi. Rohelised toetavad küll raudteid, aga mitte korruptsiooni hinnaga.

Helme poliitkolumnistis leidub mõndagi, millega nõustuda. Raske on vaielda kriitikaga, et vastloodud liit on korruptiivse tausta tõttu kõike muud kui euroopalik ja ei kuulu oma olemuselt põhjamaise poliitkultuuri hulka.

Kuid kui korruptsiooni hukkamõist välja arvata, läheb lugu edasi ekre kombe kohaselt fanaatikute õrnu nupukesi vajutades ja rohkelt jama ajades. Samas ei tasuks Helmel endalgi korruptsiooni teemal suud nii aplalt täis võtta, kui oma pereliikme nõunik korruptsiooniasjasse segatuna vahi all on…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Kui kuude viisi ärevust tekitanud ja tänaseks laulalt maas olev abielureferendum oleks korraldatud seaduseelnõu rahvahääletusena, siis erakorraliste valimiste toimumise tõenäosus oleks olnud 50/50 - parlament oleks pidanud "EI"-vastuse puhul kogu täiega tagasi astuma. Mindi aga argpükslikku teed. Rahvalt üritati saada vastust "muu riigielu küsimusele", millel poleks olnud tulemusest hoolimata mitte mingit mõju saadikute koosseisule ega seadusandlusele.

Mul on hea meel, et Jüri Ratas, mis siis et täiesti viimasel hetkel, võltsreferendumi korraldamiselt vaiba siiski alt ära tõmbas. Sest korraldatav rahvaküsitlus oleks jätnud otsedemokraatiast väga väära mulje.

Päev pärast Riigieelarve vastuvõtmist, oli riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus arutelu teemal “Rohepööre”. See on väga ilmekas näide, kuidas riigis viimased kümme või viieteist aastat asju on aetud – jagame raha omavahel ära ja siis räägime rahvale natuke rohelist juttu. Veel päev enne eelarve vastuvõtmist lükati majanduskomisjonis laua pealt prügikasti uue põlevkiviõlitehase rajamise vastane petitisioon!

Neoliberaalsus kui katk

Taasiseseisvumise järel läks Eesti teiste idabloki riikidega sarnaselt radikaalse neoliberalismi teed, millega on kaasnenud ühiskonna kihistumine ja suur sotsiaalse ebavõrdsuse kasv. Eelmiste valitsuste otsuste kritiseerimisele lisaks oleks nüüd tarvis näha laiemat pilti ja otsida lahendusi, mis aitaksid meid paremasse homsesse.

Kuid riigis, mille rahandusminister ei kuula eksperte ja sõimab keskkonnakaitsjaid põmmpeadeks, on see pehmelt öeldes raskendatud.

Väidan, et lahendused on ammuilma olemas…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Valitsuse otsus sulgeda koolid ja huviringid, aga jätta avatuks kirikud on rohkem kui silmakirjalik. Kas kõvasti uskudes viirus ei nakka? Serbia Õigeusu Kiriku pea patriarh Ireneusega läks teisiti, tema suri koroonaviirusesse, millesse ta nakatus Serbia Õigeusu Kiriku Montenegro piiskopi Amfilofije matustel, kes suri samuti viirusesse. Pealegi pidavat jumal ju igal pool olema, mistõttu ilmtingimata kirikutesse palvustele kogunema ei pea. Ka vaimse tervise "argument" pole päriselt argument, vaid demagoogia. Või loodetakse valitsuskabinetis, et stressis lapsevanemad ja õpetajaid hakkavad pingete maandamiseks kirikus käima? Sealt oleks ju kindlam inimesi heade mõtetega referendumile saata?

Tanel Kiik selgitas, et pühakojad ei asu kuskil halva ventilatsiooniga keldrites, üldjuhul on ju

Valitsus on selgelt mõista andnud, et abielu küsimus on hetkel kõige olulisem riigielu küsimus.

Tänaseks on abieluvõrdsuse ideed toetatud rahvaalgatusportaalis enam kui 35 000 inimest. Kehtiva koalitsioonilepingu otsedemokraatia peatükis on selgelt kirjas põhimõte, et kui rahvaalgatus kogub vähemalt 25 000 allkirja, peab see jõudma riigikogus seaduseelnõuna lõpphääletusele.

Meie pakumegi oma petitsiooni abieluküsimuse lahendamiseks riigikogus.

Nii hoiame referendumile kuluvad 1,8 miljonit eurot kokku ning saame selle summa suunata näiteks raskustes üksikvanematele või pensionäridele, ülekoormatud õpetajatele, vaimse tervise edendamisele, lastekaitsesse või inimeste hammaste ravisse.

Ma ei väida, et referendumeid ei tohiks üldse korraldada või et need paar miljonit oleks riigi mõistes tohutu summa, aga kui on võimalik seda kulu vältida, miks siis seda mitte teha?

Meil on riik, kus on valminud 17 aastat ehitatud neoliberaalse majanduspoliitika ehk “süvariigi” kibedad viljad, kus kannatajateks on meie endi inimesed, kes vajavad kiiret abi kohe ja praegu.

Kas EKRE tagurdab välja valitsusest, sest ei suuda kavandatavast referendumist enam võitjana välja tulla ja kardab kaotust?

Kuigi abieluteemalise rahvaküsitluse või referendumi täpses mõistes ega isegi sõnastuses pole vaevu koos püsiv koalitsioon veel tänaseni üksmeelt saavutanud, on selle korraldamine endiselt õhus. Küll aga on EKRE enesekindlus selgelt murenemas, sest tulemus ei pruugi tulla üldse selline nagu neile mokkamööda oleks, nii nagu juhtus näiteks Austraalias.

Viimaste päevade poliitteater, mille mängimist ei lõpetata isegi äreva koroonastatistika kiuste, annab mõista, et valitsus ei pruugi enam pikalt püsida. Helmede ja Madisoni poolt idanaabrile sobivate sõnumite läbi raadioeetri laia ilma paiskamine võis osutuda saatuslikuks. Kuigi oma tagasiastumisest teatanud siseminister andis intervjuudes mõista EKRE jätkamisest valitsuses, jäi ta ebakindlaks oma partei edaspidise rolli kohta riigikogus.

Skandaalist skandaali otsa on saanud meie riigi igapäev ja Helmede räuskamisest pidev aruteluteema. Koroonat reaalselt tõkestavate meetmete kehtestamisega on tänaseks totaalselt hiljaks jäädud. Selle asemel, et keskenduda viiruse levikuga võitlemisele, majanduse ümber korraldamisele ja kliimaväljakutsete lahendamisele on valitsuspoliitikud agaralt tegelenud totaalse juraga. See on hea moodus tähelepanu hajutamiseks kahtlastelt laenudiilidelt ja rahajagamistelt, mis ebamugavaid küsimusi tekitada võiksid ning samas ka populistidele sobiv viis end pidevalt pildil hoida.

Näiteks aktiveeris nii Mart Helme oma homofoobse sõnavõtuga, milles ta soovitas osal eesti rahvast Rootsi kolida, EKRE jaoks kohalikku venekeelset valijaskonda.

Nagu teame, oli abielu küsimuses referendumi korraldamine ka Putini valimiskampaania osa. Miks aga EKRE kremlimeelset poliitikat Eestis kultiveerib on ju selge - kohalikel valimistel loodab Helme oma parteile saada nende Eesti elanike hääli, kes ka Venemaa presidendile pöialt hoiavad. Alatu ja siseministri positsiooni ära kasutav ja täiesti vastutustundetu võte toimis. Venekeelsetes kommentaariumides leidis Helme sõnavõtt poolehoidu. Öeldi, et olgu kuidas on selle Helmega, aga seda homode asja ajab ta õigesti. Meie masti mees.

On absoluutselt vastuvõetamatu, et minister on oma poliitiliste huvide nimel valmis kultiveerima ühiskonna gruppide vahel viha ja kasutama võtteid, mis kahjustavad Eesti rahvusvahelist mainet. Süües aga kasvab isu, nagu ka Helmede pidevalt suurenev tähelepanuvajadus. Ja iga uus skandaal peab eelmisest kraadi võrra kangem olema.

Kui EKRE suure iidoli Trumpi eduvõimalus presidendivalimistel hääbuma hakkas, oli teada, et kohalikele populistidele saab see olema mõru pill. Helmed aga ei petnud oma valijate ootusi ja panid USA vastvalitud presidendile oma raadiosaates ärbeldes uhkelt pasunasse. Kaabudele meeldib kui veri lendab, see tõstab tuju ja annab nende päevadele sisu. Vastasel juhul peaks ju tegelema päris tööga.

Asjaolu, et siseminister ja rahandusminister ei löö poliitilise profiidi teenimiseks mitte millegi ees risti ette, näitab ju selgelt, et Helmed ei hooli meie riigist. See on piisav põhjus tänase koalitsiooni laiali saatmiseks, sest kumm ei kannata enam venitamist, piir on käes. Kas keegi täna veel kahtleb EKRE isa ja poja motiivides, kas keegi täna veel arvab, et nende eesmärgid võiksid üllad olla? Jüri Ratas, sa tead vastust.

Vabariigi Valitsus on halvatud ja pole tänaseks suutnud sisuliselt tööle hakata. Riigi köis lohiseb. Koroonakriis hüüdis tulles, kuid valitsus kulutab rahva poolt kallilt kinnimakstud tööaega EKRE ministrite pidevale vahetamisele, lõputule ja kõiki ära tüüdanud vabandamisele, absurditeatrit meenutavale kehtiva põhiseaduse allkirjastamisele ja vähemusi mõnitava rahvaküsitluse korraldamisele. Tort, mille Jüri kinkis on talle endale nüüd keset nägu visatud. Kas peaminister pühib selle maha ja jääb ootama järgmist või leiab ta mingigi austuse enese ja eesti rahva vastu ning astub oma kohalt tagasi?

Suurima opositsioonipartei jõuetu reaktsioon sooneutraalset abielu taotlevale roheliste algatusele tekitas nõutust ja küsimusi paljudes inimestes. Noored tegijad lahkuvad niigi erakonnast ja parteijuht ei suuda end liberaalsete väärtuste kaitsel selgelt positsioneerida - mis reformierakonnaga ometi lahti on?!

EKRE demoniseerimine ei taga vähemuste kaitset

On ju selge, et täna pole probleem pelgalt EKREs, vaid Reformierakonna suutmatuses Keskerakonnaga koostööd teha. EKRE on jõudnud valitsuses olla vähem kui kaks aastat, kuid juba on mugav ja ohutu valitsuse krtiseerimine ning tulemusteta umbusaldushääletuste korraldamine saanud reformierakonna peamiseks poliitiliseks tegevuseks. Sellega on reformierakond taandanud end jõulisest opositsiooniliidrist EKRE sabas lohisevaks kelgunööriks. Samuti ei aita Eestit edasi see, kui kõik patud noorima koalitsioonipartneri kaela nuhelda. Puudujääke vähemuste õiguste kaitsel ei saa korvata kaabude demoniseerimisega, sest olgem ausad tänane valitsus pole põhjus, vaid poliitiliste otsuste järelm, mida pikalt võimul olnud parteid tunnistada ei taha. Oma blogis kirjutab Reformierakonna juht, et abielu referendumist peab saama tagasilöök EKREle. Kõlab nagu lõhestav ning negatiivse alatooniga sõnum. Meie, rohelised, soovime, et abielu referendumist saaks suur edasiminek LGBT+ kogukonnale ja ühiskonnale laiemalt.

Abielu ilma abielu sildita - milleks rahvast petta?

Lisaks ütleb Kallas, et juba kuus aastat kehtiv kooseluseadus on abieluga sisuliselt võrdne, lihtsalt nimetus olevat teine. Kas tõesti? Millest siis kogu aastaid kestev poleemika? Miks reformierakond ei tunnista, et kooseluseaduse lohisevate rakendusaktide asemel oleks kõige lihtsam ja loogilisem muuta abielu mõiste perekonnaseaduse tasemel sooneutraalseks?

Mari Kartau eelmise nädala artikkel Maalehes oli pahatahtlik ja eksitav. Õnneks lükkas selles toodud valearusaamad koheselt ümber samasse kontserni kuuluv Eesti Ekspress oma uudiskirjas, aga kahetsusväärsel kombel ei olnud võimalik juba tuld võtnud metsa ja roheliste tembeldamine Kremli käepikendusteks oli alanud.

Eestimaa Looduse Fond, mis on üks pikimate traditsioonidega keskkonnaorganisatsioon Eestis ja kellele peame tänu avaldama tuhandete loodust hoidvate ning väärtustavate tegude eest, pidi oma tavapärase töö kõrvale jätma ja asuma jälle tõestama, et keskkonnakaitse Eestis ei ole kaamel.

Vene kaardile mängimine näiteks valijate hirmutamiseks on Eestis juba pika traditsiooniga. Praktika, mis läheb käiku juhul, kui isegi metsakaitsjate materdamiseks korraldatud ad hominem laimukampaania pole soovitud tulemust koju toonud. Tulemust, mis teatud parteide võimule saamisele või selle kinnistamisele kaasa aitavad…edasi lugemiseks klõpsa

Juba täna selgub, milline linn saab 2022. aasta Euroopa Rohelise pealinnaks.

Nagu teame võistleb tiitli nimel ka sel korral Tallinn. Finaali ja auhinnatseremooniat saab igaüks jälgida otse Euroopa Komisjoni veebist. Finaali jõudmiseks tehti kandideerimistaotluses lubadusi, mis jätavad Tallinnast aga märksa eesrindlikuma mulje, kui reaalsuses seda näha võib.

Näiteks on taotlusse on kopeeritud peatükid Roheliste algatatud Säästva Energiamajanduse ja kliima tegevuskavast, kuid mille kinnitamise ja rakendamiseni pole praegune linnavõim tänasenigi jõudnud. Veelgi enam, tegevuskava kinnitamine jäeti Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorrast viimasel hetkel välja.

Samuti veel rakendamata Säästva Liikuvuse Strateegiast kopeeriti taotlusse ka kavatsus suurendada märkimisväärselt jalgrataste kasutust Tallinnas. Selle kohaselt peaks juba viie aasta päras vähemalt 50% kõigist liikumistest Tallinnas ja Harjumaal toimuma ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga. Tegelikkuses valglinnastub ja autostub Tallinn aga meeletu kiirusega edasi ning raugemise märke pole kuskilt näha…edasi lugemiseks klõpsa