Digiteenused on väikse keskkonnamõju ja suure loodava väärtusega, järelikult tulekski fookus neile seada, kirjutab riigikogu liige Züleyxa Izmailova (Eesti 200) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele. 

Kui eelmise nädala teisipäeva õhtul oma igapäevasteks sõitudeks kasutatava kastiratta ööseks Riigikogu hoovi otsustasin jätta, ei osanud ma selle pealegi tulla, et rahvaesindajate hulgas on inimesi, kes omavoliliselt teiste vara kallale võivad kippuda.

Kui meie ühine ambitsioon on vähendada kodumaiste, aga miks ka mitte tulevaste välismaiste tootjate elektrikulusid, siis esmalt tuleb vähendada raiskamist.

Täna alustavad lapsed üle Eesti uut õppeaastat, kuid Metsküla kooli laste tunnid toimuvad neile armsaks saanud majas, mida 31. augustist ametlikult justkui enam olemas polegi. Kohalik võim otsustas kogukonna, laiema üldsuse ning isegi nende endi poolt valimisprogrammis lubatule vastu minnes, kevadel Eesti aasta kooliks pärjatud Metsküla algkooli päev enne 1. septembrit sulgeda. 

Kuna teema polnud kuidagi seotud ei keskkonna ega kliimaga ning õhk oli peaministri suunal tehtavatest avaldustest paks, ujutades üle kogu meediaruumi, ei pidanud ma oma panust antud teemal sõna võtta, vajalikuks. Pealegi olin avaldanud oma tormilise seisukoha, mille peale kappas puuhobustel kohale kari igasugu madisone ja järvaneid, juba 24. augustil endises säutslas. 

On reaalne oht, et põllumajandustootjate kliimamuutuse ja looduskaoga seotud probleemide ees pannakse silmad kinni ja nurjatakse seadus, mis probleemidele päris lahendusi pakub.

Eesti Vabariik sai 105-aastaseks ja meil on jälle kätte jõudmas demokraatia pidupäev - Parlamendi valimised. Eelmisel nädalal toimus palju majanduse ja keskkonna teemalisi debatte ning eks neid toimub ka uuel nädalal, mistõttu tundsime vajadust teha üks kiire vahekokkuvõte ja seada fookust.

Vaja on uut majanduse strateegiat

Täna oleme üks madalaima ressursitootlikkusega riike Euroopas, meie majanduse ringsus on kõigest 3%, Euroopa keskmine aga 12%. See tähendab, et suur osa toormest läheb riigist välja väärindamata kujul ja siin tekib palju jäätmeid. Olukorras, kus ressursid on aina piiratumad, on nõudlus toiduainete, elektroonika ning riiete valmistamiseks kasutatava tooraine järele järsus kasvutrendis. Oleme selgelt sabassörkijad, ehk nõndanimetatud tooraine maa.

Eesti poliitikute hulgas leidub ikka neid, kes punamonumentide säilitamist toetavad. Mul isiklikult puudub okupantide püstitatud monumentide suhtes igasugune sentimentaalsus. 1990. aasta jaanuaris tappis Bakuusse tunginud Nõukogude armee mu isa, armee korraldas veresauna oma riigi suveräänsust taotlema asunud tsiviilelanike vastu.

Lõpetame autoliisingu ja fossiilkütuste hüvitamise. Neile riigikogu liikmetele, kel näiteks erivajaduse tõttu pole võimalik autost ühistranspordi või kergliikuri kasuks loobuda, võiks olla võimalus kasutada taastuvenergial ringi vuravat elektrisõidukit. Tegelikult on veider, et rahvaesindajad, kes peaksid olema üldisest teadlikumad ja keskkonnasõbralikkusega teistele eeskujuks, reostavad edasi nagu poleks kliimasoojenemisest midagi kuulnud.

Fossiilenergia sõltuvusest vabanemine peab olema prioriteet. Kui mitte inimeste tervise ja kliima kaitsmise eesmärgil, siis vähemasti seetõttu, et vene piirile tsentraliseeritud energiatootmine on selge julgeolekuoht.

Kui majandus on üles ehitatud lõputu kasvu soovile, siis tingimuste muutudes võivad süsteemi tööshoidvad osised rivist välja lülituda ja süsteem kui tervik hakkab lagunema. Ekstreemsed ilmastikutingimused on aina sagedasemad, nende tõttu surevad aina enamad, toidu kasvatamiseks vajalik mullastik hävib, põhjustades toidupuudust ning nälja ja veepuuduses tõttu on aina suuremad inimmassid sunnitud otsima paremaid elutingimusi stabiilsema kliimaga riikides. Ma räägin pagulaskriisist 2.0, 3.0 jne

8. juulil teatas Maaeluministeerium, et mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad riigilt toetust saama. Minuni jõudis uudis alles emaspäeval, sest nädalavahetusel olin põllul kartuleid rohimas ja internet vagude vahel meil hästi ei levi. Aga uudis oli üle pika aja meeldivaks üllatuseks. Isegi natuke uskumatu.

Viimastel päevadel on kohalikud puiduärikad edastanud sõnumeid, et sõja tõttu tuleks Eesti metsade raiemahtusid kiiresti suurendada. Iseenesest on täiesti mõistetav, mis seda sädet puidutöösturite silmis lõkkele lööb, kuid ratsionaalsusest paistab see aina enam kaugenevat.

Kui Putin lootis Ukrainast üle sõites Euroopat nõrgestada ja lääne riikide vahele kiilu lüüa, siis rahvusvaheline kogukond on sellest hoopis tugevamaks saanud.

Putin alustas aktiivset ja laiaulatuslikku sõjategevust meist vaid 2,5 h kaugusel. Hukkunute ja vigastatud inimeste hulka on praegu raske tuvastada, kuid on selge, et ohvreid on juba liiga palju ja nende hulgas on kahjuks ka lapsi. Kremli sõjamasinad on pommitanud nii inimeste kodusid ja isegi lasteaedu.

Jaanuaris teises pooles kuulsid paljud Eestimaa elanikud rõõmusõnumit. Nimelt otsustas riigikogu meie randadesse ja siseveekogude kallastele ehitamist lubava eelnõu menetlemise peatada. Kas keskkonnavaenuliku ja inimese vabalt looduses viibimise õigust piirava seaduseelnõu tagasilükkamine võiks olla meie esindusdemokraatia esimeseks positiivseks sammuks edasisel teadlikul loodust hoidval rajal?

Esimese asjana tuleb kaotada taastuvenergia tasu ja aktsiis taastuvenergia tarbijate arvetelt, kuna just need inimesed ja ettevõtted on olnud teadlikumad ning ettenägelikumad kui valitsus ja riigikogu kokku.

Jõulude ajal jõudis ajakirjanik Martin Laine Twitteri kaudu inimesteni häiriv foto lapse seksuaalses ahvatlemises süüdimõistetud Peeter Helmest ja tema autogrammi ootavast Ülle Madisest.

Tänasest kuristikust väljapääsemiseks ei piisa enam ühestki erakonnast eraldiseisvalt. Kliimamuutus on läbi aegade meie kõigi suurim ühine vaenlane, mille pidurdamiseks on õlg õla kõrval tegutsemise jõudu tarvis. Peame kõik olema avatumad ja Eesti edu nimel oma supervõimeid rakendama.