Kui meie ühine ambitsioon on vähendada kodumaiste, aga miks ka mitte tulevaste välismaiste tootjate elektrikulusid, siis esmalt tuleb vähendada raiskamist.
Elektritatarbimine tõenäoliselt tulevikus tõesti kasvab, nagu toob oma viimatises artiklis välja Taavi Madiberk. Rahvusvahelised analüüsikeskused, kes meie turge jälgivad, hindavad et kogu Baltikumis tõuseb tarbimine 2030. aastaks umbes 20% ehk kuni 36 teravatt-tunnini. Transpordi ja muude valdkondade elektrifitseerimise taustal on see loomulik ja peamiselt toimub see selleks, et asendada rohkem saastavaid fossiilseid kütuseid ja ebamõistlikult energiat raiskavaid sisepõlemismootoreid.
Kas see number saab tegelikult olema natuke madalam või kõrgem, polegi tegelikult niivõrd oluline. Tähtsam on see, kuimõistlikult me energiat ja kitsamalt elektrit kasutame. Alati tuleks kõigepealt vaadata üle kohad, kus elektrit raisatakse ning sinna suunata oma suurim tähelepanu ja finantsid. Seda tuleb teha süstemaatiliselt ja läbimõeldult, et mitte tekitada põhjendamatuid turumoonutusi, mis võiksid ühiskonnale ja ettevõtetele finantsiliselt ebaotstarbekad olla.
Kui vaadelda kitsamalt elektri tootmist, siis on tegelikult matemaatika üsna lihtne - kallimalt kätte tulevad kilovatid tuleb asendada odavamatega. Taastuvenergia on vaieldamatult kõige odavam viis elektrit toota, mistõttu tuleb elektritootmist tuleb loomulikult kasvatada just taastuvatest allikatest. See tagab, et elektri hind on igal ajahetkel madalam kui täna ja riigi väliskaubandusbilanss saaks miinusest välja.
Eesti puhta elektritootmise kasv tuleb kõigepealt maismaa hübriidparkidest, kus kombineeritakse päikesest ja maismaatuulest elektri tootmist. Selline elektritootmine kasutab võrku kõige optimaalsemalt, sest saab asuda tarbijatele võimalikult lähedal. Hajutatud ja lokaalne on kaks märksõna, mis aitavad viia mõistlikuma energiatootmise- ja tarbimiseni. Kaugemas tulevikus mängib Eesti energiaportfellis rolli ka meretuulest elektri tootmine, kuid see ei ole kriitilise tähtsusega meie oma tarbimise jaoks.
Eesti suur maismaa elektritootmise potentsiaal on veel kasutamata. Kuid just sellega saame orgaaniliselt vastata kasvavale tarbimisele täpselt sellisel hulgal nagu vajalik. Targem tarbimine ja optimeeritud tootmine saavad kasvada käsikäes. Tarbimine kasvab, aga kasvab ka selle paindlikkus. Tuleviku tööstus kasutab aina enam ära neid tunde, kus taastuvat on turul rohkem.
Tootmise kõrval saab see võimalikuks tänu tekkivatelesalvestusvõimsustele Paldiskis ja Ida-Virumaal. Kui võrrelda Põhjamaadega, siis seal on Norra ja Rootsi hüdroenergia, mis tasakaalustab suurt taastuvate energiaallikate osakaalu. Eestis ja Baltikumis tuleb salvestusvõimsused kõigepealt luua. Kui meie ühine ambitsioon on vähendada kodumaiste, aga miks ka mitte tulevaste välismaiste tootjate elektrikulusid, siis esmalt tuleb vähendada raiskamist. Seejärel luua tootmist ja tarbimist ühtlustavaid salvestusvõimsuseid ja jätkata olemasoleva fossiilelektri tootmise asendamist. Nii saaks katta praegust taastuvenergia importi ja tarmuka tegutsemise puhul tekitada ka mõõduka ülejäägipuhvri, mida naabritele müüa. Kogu selle teekonna juures tuleb aga pidevalt meeles pidada juhtmõtet - kõige soodsam elekter on see mille jätame kasutamata.
Artikkel ilmus 21.09. 2023 Eesti Päevalehes