Täna alustavad lapsed üle Eesti uut õppeaastat, kuid Metsküla kooli laste tunnid toimuvad neile armsaks saanud majas, mida 31. augustist ametlikult justkui enam olemas polegi. Kohalik võim otsustas kogukonna, laiema üldsuse ning isegi nende endi poolt valimisprogrammis lubatule vastu minnes, kevadel Eesti aasta kooliks pärjatud Metsküla algkooli päev enne 1. septembrit sulgeda.
Metsküla algkool on Lääneranna vallas tegutsev jõudsalt kasvava õpilaste arvuga kool, mille õpilased saavutavad olümpiaadidel märkimisväärselt häid tulemusi. Metsküla algkoolist saavad lapsed eluks vajalikke teadmisi ja oskusi programmeerimisest, robootikast kui ka loodushoiust ja pärimusest.
Paljud Eesti pered unistavad sellisest kodulähedasest, lastega arvestavast ning samas ka kvaliteetset haridust pakkuvast koolist. Koolist, kuhu rõõmuga minnakse ja mida kohalik kogukond hoole ja armastusega hoida ja arendada aitab. Sellisest koolis tuleb kõik hea ühiskonnale mitmekordselt tagasi. Mitmekesises keskkonnas arenevad lapsed ja rahulolevad vanemad on oluline osa õnnelikumast kogukonnast. Me oleme väike riik, mille keele ja kultuuri püsimiseks läbi aegade on vaja rohkem õnnelikke inimesi.
Kui vallajuhtidel vähegi tarkust oleks, näeksid nad võimalusi, mida sellised hakkajad kogukonnad valla arengupotentsiaalile avavad. Riigi aastakümnete pikkuse miinusmärgiga regionaalpoliitika tulemusel peavad kahaneva rahvastikuga omavalitsused elanikke tikutulega taga otsima. Lääneranna vallavolikogu ja Isamaa erakonda kuuluv vallavanem peaksid sellises olukorras Metsküla kogukonda hoopis julgustama ja jõustama, mitte inimeste initsiatiivikust kohaliku elu arendamisel maha suruma. Eesti vajab rohkem Metskülale sarnaseid toimekaid ja algatusvõimelisi kogukondi ja koole, mitte vähem.
Kurvastusega peame tõdema, et meie hulgas on inimesi, kes suuremat pilti lihtsalt ei taju ja on lühinägelikult asunud Eesti oma inimeste suurt tööd hävitama. Või vähemalt nii nad arvasid, sest vallajuhtide poolt olematuks tunnistatud kooli pere otsustas rumalusele mitte alluda ja õppetööd nö põrandaaluse koolina jätkata. Nii tulevadki lapsed tänasest tundidesse ja õpetajad õpetavad neid vabatahtlikena edasi.
Koolid kinni ja raamatud prügikasti
Kohaliku võimu otsusega ei suletud Metskülas mitte ainult kool, vaid ka olulise tähtsusega kogukonnakeskusena toimiva raamatukogu. Ja mitte lihtsalt ei suletud, vaid ähvardati ka kõik raamatud minema visata. Eile toodigi valla poolt raamatute utiliseerimiseks raamatukogu ukse taha jäätmekonteiner ja kohalik kogukond pidi tarkuse kuu hakul oma nädalavahetuse rumalusega võitlemisele kulutama, kirjandusklassikat ja muid väärtuslikke raamatuid prügikonteinerisse mineku eest päästes.
Selline vaimne vägivald ei tohiks tänapäeva Eestis võimalik olla, aga on seda siiski. Jõupositsioonil ametiisikud jõhkrutsevad endaga hästi toimetuleva kogukonna kallal, nagu homset poleksi. Mina näen seda ka katsena jõhkrutseda endast palju pisematega, lastega, keda väikse riigina peame hoidma kui oma silmatera. Nimetan seda katseks kuna Metsküla kogukond on tugev ja kaitseb oma lapsi jõhkardite eest.
Kuid mis siis ikkagi vaevab Lääneranna valla juhte? Erinevalt nukrast tendentsist ei kimbuta Metsküla algkooli ei õpetajate ega õpilaste puudus. Metsküla koolil on olemas õpetajad, õpilased ning isegi kooli pidamiseks vajalikku raha pakuvad nii eraannetajad kui riik. Milleks siis ikkagi sulgeda kooli, millel on nõudlust ja vahendeid tegutsemiseks? Vallajuhtidel pole veel hilja oma meelt muuta ja võitjate poolele üle tulla.
Arvamusloo avaldas Eesti Päevaleht 4. 09. 2023