Digiteenused on väikse keskkonnamõju ja suure loodava väärtusega, järelikult tulekski fookus neile seada, kirjutab riigikogu liige Züleyxa Izmailova (Eesti 200) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mis on Eesti majanduse kontekst? Eesti on väike Euroopa riik Liidu idaservas. Selleks, et hoomata meie võimalusi, tuleb aru saada meie piirangutest. Rootsi majandus, millest me väga tugevalt sõltume, on languses. Saksamaa ei suuda enam ühenduse majandusvedurina toimida. Kahetsusväärselt on ka paljud teised Euroopa Liidu riigid hakanud taganema oma roheambitsioonidest. Ukraina, meie lähim liitlane, on sõjas meie naabri, Venemaaga. Mis on meie võimalused majandustegevuseks sellistes tingimustes?
Üks suuremaid patte
Vastus ilmneb meile andmetest. Kaupade eksport kidub, aga teenuste eksport on tugevas tõusutrendis. See on juba ammu olnud ühiskonna avalik saladus, et tulevik seisneb teenusmajanduses. Siiski forsseeritakse just reaalsete kaupade tootmise lihtsustamise vajadust. Ma vaidleks sellele vastu. Teenusmajandus kui eraldi valdkond on tekkinud 100 aastat hiljem kui kaasaegne tööstus. Praegu peaks olema teenuste pakkumise hiilgeaeg, kuid valitsuspoliitika seda senimaani toetanud pole. Üks suuremaid patte, mis nii meie riigil, aga ka kogu Euroopa Liidul lasub, on see, et nö. digihiiud nagu Google, Meta või X pumpavad meie majandusest välja miljardeid samas kui kohalik ettevõtlus kas kidub või lausa pankrotistub. Nii meedia- kui reklaamiettevõtted on pikki aastaid sellele tähelepanu pööranud, aga asjata nagu tõi hiljuti (jälle) välja ka e-Kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät. Jah, me ei saa hakata kraane kinni keerama või ettevõtlusvabadust piirama, aga me saame hoolitseda selle eest, et pakkuda kõigile võrdseid võimalusi äri tegemiseks. Praegu oleme oma kodumaised firmad üksi jätnud. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Tiit Riisalo teeb tänuväärseid pingutusi, et meie riigi e-tiiger taas ellu äratada, sest ka tema näeb, et see on üks meie vähestest reaalsetest võimalustest olla eeskujuks ning koostööpartneriks ka meist suurematele ning paremal järjel olevatele riikidele. Meil ei ole võimalik ennast puidu või põlevkiviõli väljaveoga rikkaks teha. Tähtis on keskenduda skaleeritavusele ja keskkonnamõjude vähendamisele. Meeles tasub pidada tõdemust, et andmed on kaasaegne kuld või nafta. Selleks, et neid kätte saada ning nende põhjal uut väärtust luua, tuleb ka vaeva näha ning leida võimalusi nende toetamiseks, kes seda vaeva on nõus nägema. Jah, me ei saa kõik hakata programmeerijateks või analüütikuteks ning alati jääb vajadus ka nö. traditsioonilise majandustegevuse üleval pidamiseks, aga fookus tuleks seada sinna, kus keskkonnamõjud on kõige väiksemad ja loodav väärtus kõige suurem. Mina väidan, et see on nii just digiteenuste puhul, sest teiste majandusharude uude ajastusse toomine saab toimuda vaid andmete põhjal ja need iseenesest kätte ei tule.
Kommentaari küsis Äripäeva arvamustoimetus ja ilmus 5.10.2023