Kõik materiaalsed hüved ja kogu meie toit pärinevad loodusest, kuid tema käsi ei käi enam üldse hästi. Inimkonnana oleme hõivanud ja oma äranägemisel ümber kujundanud liiga suure osa Maast ning sellega hävitanud nii tahtlikult kui tahtmatult paljude teiste liikide elupaiku. Euroopas tervikuna on looduse tervis väga kehv, enam kui 80% liikide elupaikadest on halvas seisukorras.
Elurikkus ehk elusloodus kõigis oma vormides loob inimeste eluks vajalikku keskkonda. Samas on inimtegevuse mõju loodusele tänaseks juba nii laiaulatuslik, et ta ei suuda meile enam seda keskkonda tagada. Samal ajal jätkub loodusressursside ületarbimisega liigsoojuse tekitamine täie hooga. Sagenevad ekstreemsed ilmastikuolud, mis lisaks otsestele inimohvritele ja materiaalse vara kahjudele põhjustavad ka toidu kasvatamiseks vajaliku mullastiku hävinemist. Kuumalained, sademete puudus ja tulekahjud on kahjustanud teraviljasaaki ja hävitanud põllumajandust Tuneesias, Keenias, Etioopias ja Somaalias. Maailma kuumemates piirkondades põhjustab kliimamuutus juba täna toidupuudust, mis omakorda paneb inimmasse kaaluma oma kodust lahkumist ja lõpuks sunnib neid stabiilsema kliimaga riikide suunas liikuma. Tuleme aga nüüd ka meie kodule lähemale ja vaatame, mis toimub siinpool Vahemerd.
Mõned nädalad tagasi tabas Itaaliat sajandi suurim üleujutus, mis jättis koduta ligi 50 000 inimest ja 15 neist pidid jätma lausa hüvasti oma eludega. Rekordkogus vihma sadas alla Itaalia ühes olulisemas põllumajanduspiirkonnas Emilia Romagnas. Nii palju vihma, kui on tavaliselt sadanud seitsme kuu jooksul, sadas vaid kahe nädalaga, põhjustades üleujutusi mitmekümne jõe ümbruses. Mõnes piirkonnas sadas vaid 36 tunniga maha pea pool kogu aasta keskmisest sademete hulgast. Lisaks registreeriti piirkonnas 400 maalihet ning 43 linna ja alevit jäid üleujutuste alla. Peale tänavate ja teede jäid vee alla või said kahjustada enam kui 21 000 farmi. Üleujutuste tekitatud kahjusid hinnati esialgu enam kui seitsmele miljardile eurole. Aasta tagasi pidid itaallased rinda pistma aga hoopis viimaste aastakümnete suurima põuaga, mis kuivatas kogu vee jõgedes ja hoidlates. Itaalia põhjapiirkonnas, kus muidu kasvatatakse ligi kolmandik kogu riigi põllumajandustoodangust, vähenes Po jõe vooluhulk kahe nädalaga koguni poole võrra. Põua tõttu kuulutati mitmetes Itaalia piirkondades välja eriolukord.
Nüüd on kliimamuutusest põhjustatud põud jõudnud ka Eestisse ja esimest korda üle pika aja inimesed lausa ootavad Jaanipäevaks vihma - rahvakultuuris on see olnud seni pigem vastupidi. Kui veel mullu süvendasid kuumalained eestlaste terviseprobleeme ja suurendasid suremust ning üraskid said tänu kliimamuutusele kuuskedele hambad paremini sisse lüüa, siis tänavu jälgivad põllupidajad, meie peamised toidutootjad ilmaprognoose väga murelikul ilmel. Viiekümne aasta kõige kuivem mai on juba kahjustanud nii tera- kui kaunviljade kasvu. Loomasööda saaki on seetõttu tervelt kolmandiku võrra vähem ja talvel võib farmiloomadel toidust puudu jääda. Talupidajate Keskliidu sõnul pole äärmiselt keeruliste ilmastikutingimuste tõttu õnnestunud loomasööta kasvatada ja kui lähiaja ilm kosutuseks vihma ei paku, peavad nad pool Eesti loomakasvatusest likvideerima. Meie olukorda tegid halvemaks veel suvehakulgi esinenud öökülmad, mil maapinnal oli temperatuur kuni -3 kraadi. Kõikuvad ja rekordeid purustavad ilmaolud on muutumas aina sagedasemaks. Sellistes ebastabiilsetes tingimustes on põllupidajatel aina keerulisem saaki kasvatada. Ka kasvuhoonetes ei saa toidutaimed enam hästi aru, mida nad tegema peavad. Kasvatajad jäävad teenistuseta ja inimeste toidulaud muutub kesisemaks. See on kliimamuutuse ränk hind.
Tegelik lahendus on palju mitmetahulisem ja süsteemsem
Selleks, et rohkem mitte võimendada põllumajandust kahjustavat kliimamuutust ja aina tõusvat globaalset keskmist temperatuuri, tuleb looduse hävitamine lõpetada. Igal pool ja kohe. Kuid ka sellest üksi enam ei piisaks. Süsiniku heite vähendamisest pole kasu, kui ökosüsteemid samal ajal lagunevad. Meie ülesanne on püüda kliimamuutuse ulatust vähendada ja tekitatud mõjudega võimalikult hästi toime tulla. Peame peatama elurikkuse vähenemise ja suunama kogu Euroopa elurikkuse taastumise teele.
Euroopa Komisjoni poolt aasta eest vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu looduse taastamise määruses on väga õigesti kirjas: “Heas seisundis ökosüsteemid on toidu, toiduga kindlustatuse ja puhta vee allikad ning süsiniku sidujad ning pakuvad kaitset kliimamuutustest tingitud looduskatastroofide eest. Need on väga olulised meie pikaajalise püsimajäämise, heaolu, jõukuse aga ka julgeoleku tagamiseks, sest panevad aluse Euroopa vastupanuvõimele.” Eesti on seni olnud eelnõu menetluses ettenägelikult kaugelevaatav ja vastutustundlik, kuid Euroopa Parlamendi Keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikmed pikast plaanist ei hooli - populistide obstruktsiooni tõttu 15. juuni hääletus lükkus edasi järgmisele nädalale, sest EPP ja osad Renew saadikud on valmis hüpoteetiliste häälte nimel toidujulgeolekut tagava määruse maha hääletama.
Looduse kaitsmine ei ole ohuks toidutootmisele
Populistidest eurosaadikud, kes kampaaniakorras võitlevad looduse taastamise määruse vastu, riskivad kogu ühiskonna huvide kahjustamisega. On reaalne oht, et põllumajandustootjate kliimamuutuse ja looduskaoga seotud probleemide ees pannakse silmad kinni ja nurjatakse seadus, mis probleemidele päris lahendusi pakub. Populistid valetavad kui väidavad, et tugevamad seadused looduse kaitsmiseks ja taastamiseks tõstavad toiduainete hindu, et põllumajandustootjad lõpetavad töö ja inimesed jäävad nälga. Faktid on vastupidised. Suurim oht toidujulgeolekule pole mitte looduse hea seisundi taastamine, vaid hoopis looduse kahjustamisest põhjustatud kliimamuutus ja ökosüsteemi kokkuvarisemine. Loodus on toidutootmise põhialus. Kogu meie toit pärineb loodusest. Põllukultuurid kasvavad elurikastel muldadel, putukad tolmeldavad viljapuid ja aitavad meil kahjureid tõrjuda ning kala saame jõgedest, järvedest ja meredest.
Loodust endistviisi edasi hävitades lagundame toidu kasvatamiseks vajaliku mullastiku, kahandame mesilaste populatsioone ja kalade arvukust. Kiirenev kliimamuutus muudab põllumajandustootjate olukorra ainult hullemaks. Vanade demokraatiate uus väljakutse, uus lõhe ei jookse mitte parem või vasak skaalal, vaid looduse taastamise ja selle edasi hävitamise frondil. Uue maailma suurim väljakutse on leida üksmeel planeedi elukõlbulikkuse säilitamiseks. Vaid heas seisus looduskeskkond võimaldab põllupidajatel toitu kasvatada ja parandada riikide võimet ekstreemsete ilmastikuoludega toime tulla. Märgalade, jõgede, metsade, rohumaade, mereökosüsteemide ja nendes elavate liikide taastamine aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust, tagada meile vajaliku puhta õhu ja vee olemasolu, põllukultuuride tolmeldamist ja kaitset üleujutuste eest, piirata üleilmset soojenemist 1,5 °C piires ning suurendada Euroopa vastupanuvõimet ning iseseisvust, ennetades looduskatastroofe ja vähendades riske toidujulgeolekule.
Seega, toidu tootmiseks terve looduse, selle sõna mõlemas mõttes, olemasolu on hädavajalik. Jah, me võime tehnoloogiaga üritada loodust ja selle poolt pakutavaid hüvesid asendada, aga robotmesilaste töö või merest joogivee keetmine on äärmiselt kulukad tegevused ja tegelikult viivad meid ajas tagasi, mitte edasi. Nii nagu Eesti on tugeva liidrina Ukraina võidu nimel eeskuju näidanud ja veennud teisi riike samuti tegetsema, peaksid Eesti eurosaadikud ja valitsuspoliitikud veenma Euroopa Parlamendi kolleege loobuma ohtlikust populismist ja kliimavõitluses selgi kokku panema ning toetama lähenevatel kolmepoolsetel kõnelustel Looduse Taastamise määrust.
Üksi saame hoolitseda enda maalapi ja sellel elutseva eest, aga kliimamuutuse vastast võitlust peame pidama koos oma liitlastega. Oleme uues olukorras, millega kohanemiseks ei piisa ainult meie endi pingutustest, sest globaalne kliimakriis ei jäta meid puutumata ning nõuab rahvusvahelist koostööd. Looduse Taastamise Määruse läheb 27. juunil Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis otsustavale hääletusele pärast seda, kui konservatiivsed fraktsioonid ei suutnud eelmisel nädalal toimunud esimeses hääletusvoorus määrust menetlusest välja hääletada.
Lisainfo:
Mis on looduse taastamine ja miks on seda vaja?
Taastamine on protsess, millega aidatakse kaasa halvenenud seisundis, kahjustatud või
hävitatud ökosüsteemide taastumisele ning tuuakse uuesti rohkem loodust ja elurikkust
kõikjale: põllumajandus- ja metsamaale, merekeskkonda ja linnaruumi. Heas seisundis
ökosüsteemid on kliimamuutuste mõju suhtes vastupidavamad, aitavad kliimamuutustega kohaneda, parandavad ühendatust teiste ökosüsteemidega ja soodustavad neis elavate liikide populatsioonide kasvu ning tervist. Meetmed võivad hõlmata näiteks degradeerunud mulla ja põllumajandusmaa seisundi parandamist hekkide või puude istutamisega, kohalikele metsadele iseloomulike liikide lisamist monokultuursetesse metsaistandustesse, linnade, hoonete ja taristuobjektide haljastamist, meriheina taasistutamist merepõhja või inimtegevusest tingitud surve (saaste, pestitsiidide ülemäärane kasutamine) tagasipööramist. Looduse taastamine ei tähenda, et taastatud ökosüsteemides tuleks majandustegevus peatada, kuid elukorraldus ja tootmine peavad olema loodusega tasakaalus ja loodusesse tuleb suhtuda lugupidavalt.
Ökosüsteemide taastamine aitab suurendada põllumajanduse tootlikkust, luua
olulisi kalade kudemis- ja kasvuelupaiku ning vähendada seega toiduga kindlustatusega seotud riske ja parandada toidusüsteemi vastupanuvõimet. Heas seisundis loodus kindlustab elu toetavate süsteemide toimimise: hapniku tootmise, tolmeldamise ning magevee ja heas seisundis muldade olemasolu. Looduse taastamisel on oluline roll globaalse soojenemise piiramisel, sest suureneb looduse võime siduda ja talletada süsinikku, kliimamuutustega kohanemisel ning üha rängemate loodusõnnetuste (üleujutuste, põudade ja kuumalainete) mõju leevendamisel. Looduslikud ökosüsteemid turgutavad meie füüsilist ja vaimset tervist ning on koduks väärtuslikule elusloodusele.
Määrusega kaasnevad majanduslikud kulud ja tulud?
Ulatuslik mõjuhinnang näitab, et heas seisundis ja suure elurikkusega ökosüsteemide kasutegur on oluliselt suurem, seda nii kliimamuutuste leevendamisel, loodusõnnetuste ennetamisel kui ka kvaliteetse vee, puhta õhu, heas seisundis mulla ja üldise heaolu tagamisel. Üldiselt nähtub mõjuhinnangust, et sõltuvalt toetatavast ökosüsteemist on iga taastamisele kulutatud euro investeeringutasuvus heas seisundis ökosüsteemi pakutavate teenuste näol 8–38 eurot. Looduse seisundi halvenemisest tulenev majanduskulu on märkimisväärselt suur. Näiteks mulla degradeerumisega seotud kulud on ELis praegu üle 50 miljardi euro aastas. Seevastu looduse taastamisest saadav kasu on kuludest palju suurem. Mereökosüsteemide taastamine võimaldab kalavarudel taastuda, tolmeldajate arvukuse vähenemise ümberpööramine toob kasu põllumajandusele ning elurikkamad metsad on kliimamuutuste suhtes vastupidavamad. Veel ühe näitena võib tuua turba- ja märgalade, metsade, nõmmede, põõsastike, rohumaade, jõgede, järvede ja rannikuäärsete märgalade taastamise, mille hinnanguline maksumus on 150 miljardit eurot, kuid saadav kasu tervise, majanduse vastupidavuse ja vaba aja veetmise võimaluste seisukohast on suurusjärgus
1 800 miljardit eurot.
Allikas Kaubandus - ja Tööstuskoda https://www.koda.ee/sites/default/files/content-type/content/2022-07/K%C3%BCsimused_ja_vastused_looduse_taastamise_m%C3%A4%C3%A4ruse_kohta.pdf