Viimastel päevadel on kohalikud puiduärikad edastanud sõnumeid, et sõja tõttu tuleks Eesti metsade raiemahtusid kiiresti suurendada. Iseenesest on täiesti mõistetav, mis seda sädet puidutöösturite silmis lõkkele lööb, kuid ratsionaalsusest paistab see aina enam kaugenevat.

Kui Putin lootis Ukrainast üle sõites Euroopat nõrgestada ja lääne riikide vahele kiilu lüüa, siis rahvusvaheline kogukond on sellest hoopis tugevamaks saanud.

Putin alustas aktiivset ja laiaulatuslikku sõjategevust meist vaid 2,5 h kaugusel. Hukkunute ja vigastatud inimeste hulka on praegu raske tuvastada, kuid on selge, et ohvreid on juba liiga palju ja nende hulgas on kahjuks ka lapsi. Kremli sõjamasinad on pommitanud nii inimeste kodusid ja isegi lasteaedu.

Jaanuaris teises pooles kuulsid paljud Eestimaa elanikud rõõmusõnumit. Nimelt otsustas riigikogu meie randadesse ja siseveekogude kallastele ehitamist lubava eelnõu menetlemise peatada. Kas keskkonnavaenuliku ja inimese vabalt looduses viibimise õigust piirava seaduseelnõu tagasilükkamine võiks olla meie esindusdemokraatia esimeseks positiivseks sammuks edasisel teadlikul loodust hoidval rajal?

Esimese asjana tuleb kaotada taastuvenergia tasu ja aktsiis taastuvenergia tarbijate arvetelt, kuna just need inimesed ja ettevõtted on olnud teadlikumad ning ettenägelikumad kui valitsus ja riigikogu kokku.

Jõulude ajal jõudis ajakirjanik Martin Laine Twitteri kaudu inimesteni häiriv foto lapse seksuaalses ahvatlemises süüdimõistetud Peeter Helmest ja tema autogrammi ootavast Ülle Madisest.

Tänasest kuristikust väljapääsemiseks ei piisa enam ühestki erakonnast eraldiseisvalt. Kliimamuutus on läbi aegade meie kõigi suurim ühine vaenlane, mille pidurdamiseks on õlg õla kõrval tegutsemise jõudu tarvis. Peame kõik olema avatumad ja Eesti edu nimel oma supervõimeid rakendama.

Juba 26. korda toimuv ÜRO kliimakonverents (COP26) ei ole enam see, mida kliimakatastroofi lävel olev planeet vajab.

Ühendkuningriiki on tulnud kahesaja riigi esindajad, et arutleda, kuidas viia ellu Pariisis kuue aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet ning hoida ära kliimamuutuse kõige halvemad stsenaariumid. Parimal juhul võiks seda nimetada ajakirja "Time" viimase numbri kaane kombel viimaseks kutseks tantsule.

Meediakampaania on olnud korralik - käiku läks lausa…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal.

Kui valitsus läheb kaasa fossiilenergia ettevõtjate retoorikaga, et kliimakava muudab elu väikese sissetulekutega inimeste jaoks raskemaks, siis on see märk, et osa kliimakavast ei kavatseta täita.

Kuigi keskkonnaorganisatsioonid ei ole veendunud, et kliimapaketist piisab, siis alguseks piisab sellest küll. Loomulikult on vaja ajas ambitsiooni tõsta, aga vahepeal on vaja ka midagi ära teha. Tegutsema peab juba täna ja ei saa ainult selle üle arutama jääda, et mis on piisav ja mis mitte.

Iga ELi liikmesriik peab võtma vastutuse rohelise kokkuleppe õnnestumise eest. Nii ka Eesti.

Nüüd peab Eesti lisaks sõnadele ka reaalseid pingutusi tegema selleks, et jõuda Euroopa ambitsioonidele järele ja neist mööduda. Tasuta saastamine peab lõppema!

Heitmekaubanduse laiendamine on õige samm ja sellega tuleb…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Rohelistena tervitame, et Euroopa Liit on säilenõtkuse saavutamiseks sõnadelt tegudele üle minemas. Kuumalained Hispaanias ja üleujutused Saksamaal, Küprose tulekahjud ja äärmuslikud ja püsiva üleujutuste riskid Euroopa rannikul on teinud vaieldamatuks, et kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on juba toimumas ja mõjutamas meid kõiki. Suurim väljakutse on hoida planeedi temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires ja tagada inimestele elamisväärne planeet.

Ökotsiidi pidurdamiseks on vaja tegutseda aga veelgi kiiremini, kui Euroopa Liidu praegune rohepöörde kava ette näeb. Kivisöe ja ammugi põlevkivi põletamine tuleb täielikult lõpetada aastaks 2030. Selle tagaks püsiv süsinikukvoodi hind üle 60 euro tonni heite eest (praegu umbes 50 EUR/tonn). Üleminek süsinikuneutraalsetele elektri- ja vesinikusõidukitele peab…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Mitte ühelegi meie presidendile ei tee au see, kui räägitakse tema valimise korra muutmise vajadusest. Kui president saaks oma ametiga vastavalt ootustele hakkama, ei peaks ka pidevalt arutama selle üle, kuidas tema äravalimiseni jõutakse.

Määravaks saab mugavus

Meie presidendi institutsiooni kahjustab enim parlamentaarne oligarhia – presidendi ametikohast on saanud poliitikute mängukann, mis võib nii luua kui lammutada koalitsioone. Paraku määrib selline maffialik asjaajamine riigipea põhiseaduslikku institutsiooni – pole ju sugugi saladus, et teatud perioodil muutub…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Põlevkiviõli rafineerimistehase planeerimine maksumusega 300 miljonit eurot on halb otsus, millest sündiva kahju peame kõik ise kandma.

Põlevkiviõli rafineerimistehase planeerimine rängimas tervisekriisis, mis oma mõjult jääb siiski kaugelt alla kliimakriisist põhjustatud sotsiaalökoloogilisele ja majanduslikule allakäigule, on märk vanakooli poliitikute keskpärasusest.

Võimetus näha tänaste otsuste mõju Eesti tulevikule, on taaskordseks tõestuseks, et võimuparteide ideelaegas on headest mõtetest ammu tühjaks jooksnud ning uut kvaliteeti ja juhtimist pole sealt mõtet oodata.

Veel üks rahapaigutus, mille kogusuurus võrrelduna Eesti riigieelarvega on… edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

2020 aastal kujunes Eestis COVID-19 kriisiolukorra kõrval ootamatult tuliseks ka LGBT+ kogukonna õiguste debatt. Valitsuse liikmete süüdistused “homopropaganda pealetungis,” ettepanekud LGBT+ inimestel Rootsi kolida, kodanikuühenduste rahastamise skandaalid ning kavandatud, ent valitsuse ootamatu tagasiastumise tõttu ära jäänud abielureferendum on mõned ilmekamad näited. Millega Eesti LGBT+ kogukond täna silmitsi seisab ja mis oleks võinud saada, kui referendum oleks toimunud, kirjutavad Erakond Eestimaa Rohelised juht ja keskkonnaaktivist Züleyxa Izmailova ning erakonna volikogu liige ja keskkonnaeetik Mattias Turovski.

LGBT+ kogukonna õiguseid ja enesemääratlemist puudutav debatt on Eestis arvestatavalt väldanud varsti 20 aastat. Postsovietliku kultuuriruumiga Eesti kuulub paljude teiste Ida-Euroopa riikide hulka, kus homoseksuaalsust ja kõikvõimalikke teisi “normist” (st. traditsioonilisest, rangelt monogaamsest, mehest ja naisest koosnevast partnersuhtest) erinevaid kooseluvorme ja sooidentiteedi küsimusi veel möödunud sajandi lõpus mitte üksnes amoraalseteks, vaid lausa psühholoogisteks hälveteks peeti. Pärast taasiseseisvumist hoogustusid Eestis jõudsalt rahvusliku ja muu enesemääratlemise ning inimõiguste debatid. See uus kodanikuaktiivsuse laine võimaldas 2000. aastatel organiseeruda ka Eesti LGBT+ kogukonnal, mis siiski konservatiivse kultuuriruumi…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal